1. Sissejuhatus

Käesoleva aruande eesmärk on anda võrdlev ülevaade eesti keele teise keelena riigieksami tulemustest ajavahemikul 2019 kuni 2021. Põhifookus on gümnaasiumilõpetajate tulemustel. Analüüsis kasutatakse läbivalt õpilaste eksamite toortulemusi muutmata kujul, Näiteks pole tulemusi standardiseeritud aastate lõikes. Lisaks eksamitulemustele ja kooliga seotud tunnustele lisati Haridus- ja Noorteameti poolt andmestikule eksaminandidele põhikooli- ja gümnaasiumiastme eesti keele teise keelena lõpuhinded.

Analüüsi esimeses osas antakse üldine ülevaade 2019.-2021. aasta eesti keele teise keelena eksami tulemustest. Seejärel jätkub analüüs ainult gümnaasiumiõpilaste andmetega. Riigieksameid sooritavad teatavasti ka varemlõpetanud õpilased (nt sooviga oma varasemaid tulemusi parandada). Kuivõrd aastatel 2020 ja 2021 ei olnud gümnaasiumiastme riigieksamite sooritamine kohustuslik, viiakse läbi lisa-analüüsid, milles arvutatakse eksamist loobujatele taustatingimuste alusel mudeldatud eksamiskoorid ja asetatakse need ka ülejäänud õpilastele mudeldatud tulemuste konteksti.

Analüüsi raporti ülesehitus on järgnev:

  1. Sissejuhatus
  2. Eksamisooritajate ja mittesooritajate koondstatistika
  3. Analüüsid gümnaasiumilõpetajate andmetega
  4. Eksami alaosade võrdlus
  5. Põhikooli- ja gümnaasiumihinnetel põhinevad võrdlused
  6. Analüüsid gümnaasiumilõpetajate mudeldatud skooridega
  7. Kokkuvõte

Käesolev analüüs hõlmab nii kirjeldava kui ka järeldava statistika vahendeid. Kirjeldava statistika alusel esitatakse tulemuste jaotused. Kui võimalik, on vastav teave pakutud nii tabeli kui ka joonisena (nt histogrammid või usaldusvahemikega keskmiste graafikud). Järeldava statistika vahendina on kasutatud statistilise olulisuse teste, gruppidevaheliste erinevuste võrdlemisel on lisatud ka efektisuuruste statistikud. Mudeldatud skoorid eksamist loobujatele arvutatakse taustatunnuste põhjal, kasutades elastikvõrk-regressioonianalüüsi meetodit.

Soovime rõhutada, et käesolev analüüs annab ainult kirjeldava ülevaate eksamitulemustest üle vaadeldavate aastate. See ei võimalda antud juhul teha veel järeldusi erinevate faktorite (taustatunnuste) mõju kohta eksamitulemustele. Gruppidevahelised erinevused (või nende puudumine) annavad suuniseid, millistele teguritele võiksid tulevikus põhjuslikkust kinnitavad uuringudisainid keskenduda, et tuvastada nende tegurite mõju eksamitulemustele.

1.1. Töös kasutatavate lühendite selgitused

Tulemuste kokkuvõtetes ja võrdlustes on kasutatud alljärgnevaid tähiseid ja mõisteid:

  • N: grupi suurus/õpilaste arv;
  • NA: puuduv väärtus. Kas puudusid lähteandmed või kõnealuses grupis ei olnud vaadeldaval aastal eksamisooritajaid/mittesooritajaid;
  • %: grupi suuruse osakaal aasta koguvalimist;
  • Keskmine: tulemuste aritmeetiline keskmine;
  • Standardhälve: tulemuste tüüpiline erinevus aritmeetilisest keskmisest ehk tulemuste ruutkeskmine hajuvus;
  • Min: minimaalne tulemus;
  • Max: maksimaalne tulemus;
  • Mediaan: tulemus, millest suuremaid ja väiksemaid skoore on ühepalju;
  • UN: usaldusnivoo on tõenäosus, millega vaadeldav vahemik sisaldab tõest tulemust (käesolevas töös kasutatakse valdavalt 95% usaldusvahemikku);
  • AUP ehk alumine usalduspiir: usaldusnivoo alumine piir etteantud usaldusnivool;
  • ÜUP ehk ülemine usalduspiir: usaldusnivoo ülemine piir etteantud usaldusnivool;
  • P-väärtus: olulisusnivoo, millel erinevused on statistiliselt olulised (näiteks p < 0.05);
  • Efekti suurus (Cohen’i d): ehk gruppide keskmiste omavaheline erinevus standardhälbeühikutes. Mida suurem on efekti suuruse statistik, seda suurem on ka erinevus gruppide vahel. Haridusteadustes kasutatakse efekti suuruste kvalitatiivsel määratlemisel järgmisi vahemikke: d ≤ |0.05| (väike efekt), |0.05| < d < |0.20| (keskmine/mõõdukas efekt) ning d ≥ |0.20| (suur efekt), vt näiteks: Kraft, M. A. (2020). Interpreting effect sizes of education interventions. Educational Researcher, 49(4), 241–253. https://doi.org/10.3102/0013189X20912798.

1.2. Joonised ja tabelid

Iga alaosa sisaldab kokkuvõtet analüüside tulemustest, täiendavat tekstilist informatsiooni, jooniseid ja tabeleid. Jooniste ja tabelite juures on kasutusel indeksid, mis on seotud alaosa numeratsiooniga. Käesolevast analüüsist leiab järgmisi tabeleid ja jooniseid:

  • Tabel kirjeldava statistika ning tulemuste jaotustega üle erinevate grupeerivate tunnuste (nt aasta, sugu, jne);
  • Proportsioonide joonisel on visuaalselt kajastatud gruppidevahelisi erinevusi (nt eksami sooritajad ja mittesooritajad);
  • Histogramm kujutab riigieksamite tulemuste jaotust ka grupeeriva(te) tunnus(t)e lõikes;
  • Joonis millele on kantud usaldusvahemikud, võimaldab jälgida, kas vaadeldavate gruppide vahel ilmnevad antud usaldusnivool statistiliselt olulised erinevused. Enamasti on gruppide vahel, mille usaldusvahemikud ei kattu, sellel usaldusnivool statistiliselt olulised erinevused. Keskmiste tulemuste võrdluse test on tulemuste tõlgendamisel küll olulisem kui joonis, kuid joonis annab esmase visuaalse ülevaate erinevuste ulatusest;
  • Keskmiste tulemuste võrdlus sisaldab statistiliste testide tulemusi, mis on esitatud tabelina;
  • Tulemuste muutumine ajas näitab, kuivõrd on riigieksamite tulemused muutunud mingis grupis (nt maakonnas) erinevate aastate jooksul. Punkt noole algusotsas tähistab algseisu ning noole lõpp-punkt lõppseisu ehk tulemuse asukohta järgmisel aastal. Noolt ei ole kuvatud grupil siis, kui puudub mingi kuvamiseks vajalik eksamitulemus.

2. Eksamisooritajate ja mittesooritajate koondstatistika

Järgnevalt on esitatud aastatel 2019-2021 eesti keele teise keelena riigieksami sooritajate arvud:

Tabel 2a
Aasta KE GL %
2019 2329 1412 60.63
2020 1779 1290 72.51
2021 2251 1372 60.95
Märkused. KE = kõik eksamisooritajad; GL = neist gümnaasiumilõpetajad. Protsentides on esitatud gümnaasiumilõpetajate osakaal kõikidest eksamisooritajatest.
  • 2019: 2329 sooritajat, kellest 1412 on gümnaasiumilõpetajad (61% kõigist sooritajatest);
  • 2020: 1779 sooritajat, kellest 1290 on gümnaasiumilõpetajad (73% kõigist sooritajatest);
  • 2021: 2251 sooritajat, kellest 1372 on gümnaasiumilõpetajad (61% kõigist sooritajatest).

Igal aastal on ka selliseid riigieksamisooritajaid, kes ei ole gümnaasiumilõpetajad. Muude eksamisooritajate hulka loetakse näiteks kutseõppeasutuse õpilasi, aga ka neid eksamitegijaid, kes sooritasid sellel aastal eksami mingil muu põhjusel (nt varasema eksamitulemuse parandamiseks). Tuleb arvestada sellega, et aastatel 2020 ja 2021 ei olnud eesti keel teise keelena riigieksami sooritamine gümnaasiumi lõpetamise eeltingimus. Seetõttu on neil aastatel eksami sooritamisest loobujate arvud kõrgemad.

Alljärgnevalt on esitatud aastatel 2019 – 2012 riigieksamit mittesooritanud õpilaste arvud nii koondvaates kui ka mittesooritamise staatuse järgi. Eksamite mittesooritajad jagunevad kahte gruppi: (a) puudus eksami sooritamise ajal või (b) tühistas eksami sooritamise. Eksami mittesooritamise puhul on olemasolevate andmete põhjal paraku keeruline välja selgitada täpseid mittesooritamise põhjuseid. Käesolevas ülevaates on esitatud ka lävendi järgi binaarselt võttes eksami sooritamine ja mittesooritamine (st “sooritanud” ja “mittesooritanud” skaala). Mittesooritanute kohta on esitatud ka koondstatistika.

Tabel 2b
Eksamit mittesooritanud õpilaste arvud läbi aastate
Aasta Mittesooritajaid kokku Puudus Tühistatud
2019 108 84 24
2020 650 81 569
2021 554 516 38
Tabel 2c
Gümnaasiumilõpetajatest eksamit mittesooritanud õpilaste arvud viimastel aastatel
Aasta Mittesooritajaid kokku % kõigist mittesooritanutest % kõigist gümnaasiumilõpetajatest Puudus Tühistatud
2019 20 18.52 1.4 6 14
2020 166 25.54 11.4 12 154
2021 121 21.84 8.1 109 12

Tabelitest 2b ja 2c näeme, et:

  • 2019: eksami mittesooritajaid on kokku 108 inimest (neist 20 (19%) on gümnaasiumilõpetajad).
    • Puudujaid: 84 (gümnaasiumilõpetajaid: 6)
    • Tühistajaid: 24 (neist gümnaasiumilõpetajaid: 14)
  • 2020: eksami mittesooritajaid on kokku 650 inimest (neist 166 (26%) on gümnaasiumilõpetajad).
    • Puudujaid: 81 (neist gümnaasiumilõpetajaid: 12)
    • Tühistajaid: 569 (neist gümnaasiumilõpetajaid: 154)
  • 2021: eksami mittesooritajaid on kokku 554 inimest (neist 121 (22%) on gümnaasiumilõpetajad).
    • Puudujaid: 516 (neist gümnaasiumilõpetajaid: 109)
    • Tühistajaid: 38 (neist gümnaasiumilõpetajaid: 12)

Analüüsidest ilmneb, et ehkki eksamisooritajate koguarvu silmas pidades on eksami mittesooritajaid siiski üsna arvestataval määral, moodustavad nad gümnaasiumilõpetajatest väiksema osakaalu. Siiski väärib esiletõstmist, et 2020. aastal moodustasid gümnaasiumilõpetajatest eksamite mittesooritanud õpilased 26% kõigist mittesooritanutest.

Järgnevalt vaatleme tabeleid ja jooniseid eksamit mittesooritajanud õpilaste jagunemise kohta.

2.1. Koguvalim

Proportsioonide joonis 2.1

Tabel 2.1

Tabel 2.1a
Aasta Sooritamise staatus N (KÕ) % (KÕ) N (GL) % (GL)
2019 Mittesooritaja 108 4.43 20 1.4
2019 Sooritaja 2329 95.57 1412 98.6
2020 Mittesooritaja 650 26.76 166 11.4
2020 Sooritaja 1779 73.24 1290 88.6
2021 Mittesooritaja 554 19.75 121 8.1
2021 Sooritaja 2251 80.25 1372 91.9
Märkused. KÕ = kõik õpilased; GL = gümnaasiumilõpetajad. Protsendid tähistavad grupi osakaalu kogu aastasest kohordist.

2.2. Võrdlus soo järgi

Proportsioonide joonis 2.2

Tabel 2.2

Aasta Sooritamise staatus Sugu N (KÕ) % (KÕ) N (GL) % (GL)
2019 Mittesooritaja Mees 68 62.96 8 40.00
2019 Mittesooritaja Naine 40 37.04 12 60.00
2019 Sooritaja Mees 1216 52.21 621 43.98
2019 Sooritaja Naine 1113 47.79 791 56.02
2020 Mittesooritaja Mees 414 63.69 89 53.61
2020 Mittesooritaja Naine 236 36.31 77 46.39
2020 Sooritaja Mees 854 48.00 579 44.88
2020 Sooritaja Naine 925 52.00 711 55.12
2021 Mittesooritaja Mees 313 56.50 61 50.41
2021 Mittesooritaja Naine 241 43.50 60 49.59
2021 Sooritaja Mees 1027 45.62 539 39.29
2021 Sooritaja Naine 1224 54.38 833 60.71
Märkused. KÕ = kõik õpilased; GL = gümnaasiumilõpetajad. Protsendid tähistavad sugude osakaalu aasta ja sooritamise staatuse lõikes.

2.3. Linna- ja maapiirkondade koolide võrdlus

Proportsioonide joonis 2.3

Tabel 2.3

Aasta Sooritamise staatus Kooli koht N (KÕ) % (KÕ) N (GL) % (GL)
2019 Mittesooritaja linn 88 81.48 19 95.00
2019 Sooritaja linn 2171 93.22 1288 91.22
2019 Mittesooritaja maa 2 1.85 1 5.00
2019 Sooritaja maa 128 5.50 124 8.78
2019 Mittesooritaja NA 18 16.67 NA NA
2019 Sooritaja NA 30 1.29 NA NA
2020 Mittesooritaja linn 620 95.38 163 98.19
2020 Sooritaja linn 1625 91.34 1161 90.00
2020 Mittesooritaja maa 5 0.77 3 1.81
2020 Sooritaja maa 131 7.36 129 10.00
2020 Mittesooritaja NA 25 3.85 NA NA
2020 Sooritaja NA 23 1.29 NA NA
2021 Mittesooritaja linn 521 94.04 119 98.35
2021 Sooritaja linn 2077 92.27 1242 90.52
2021 Mittesooritaja maa 6 1.08 2 1.65
2021 Sooritaja maa 132 5.86 130 9.48
2021 Mittesooritaja NA 27 4.87 NA NA
2021 Sooritaja NA 42 1.87 NA NA
Märkused. KÕ = kõik õpilased; GL = gümnaasiumilõpetajad; NA = puuduv väärtus. Protsendid tähistavad õpilaste osakaalu aasta ja sooritamise staatuse lõikes.

2.4. Jaotus maakonniti

Tabel 2.4

Aasta Sooritamise staatus Maakond N (KÕ) % (KÕ) N (GL) % (GL)
2019 Mittesooritaja Harju maakond 69 63.89 18 90.00
2019 Sooritaja Harju maakond 1299 55.78 836 59.21
2019 Mittesooritaja Ida-Viru maakond 14 12.96 1 5.00
2019 Sooritaja Ida-Viru maakond 871 37.40 470 33.29
2019 Sooritaja Järva maakond 1 0.04 1 0.07
2019 Sooritaja Jõgeva maakond 14 0.60 14 0.99
2019 Sooritaja Lääne maakond 1 0.04 0 0.00
2019 Sooritaja Lääne-Viru maakond 9 0.39 9 0.64
2019 Sooritaja Pärnu maakond 7 0.30 7 0.50
2019 Mittesooritaja Põlva maakond 1 0.93 0 0.00
2019 Sooritaja Põlva maakond 2 0.09 0 0.00
2019 Sooritaja Saare maakond 2 0.09 0 0.00
2019 Mittesooritaja Tartu maakond 6 5.56 1 5.00
2019 Sooritaja Tartu maakond 84 3.61 66 4.67
2019 Sooritaja Valga maakond 6 0.26 6 0.42
2019 Sooritaja Viljandi maakond 3 0.13 3 0.21
2019 Mittesooritaja NA 18 16.67 0 0.00
2019 Sooritaja NA 30 1.29 0 0.00
2020 Mittesooritaja Harju maakond 414 63.69 129 77.71
2020 Sooritaja Harju maakond 1095 61.55 786 60.93
2020 Mittesooritaja Ida-Viru maakond 198 30.46 30 18.07
2020 Sooritaja Ida-Viru maakond 530 29.79 401 31.09
2020 Sooritaja Järva maakond 1 0.06 1 0.08
2020 Sooritaja Jõgeva maakond 13 0.73 13 1.01
2020 Mittesooritaja Lääne-Viru maakond 1 0.15 0 0.00
2020 Sooritaja Lääne-Viru maakond 12 0.67 11 0.85
2020 Mittesooritaja Pärnu maakond 1 0.15 1 0.60
2020 Sooritaja Pärnu maakond 10 0.56 8 0.62
2020 Sooritaja Põlva maakond 1 0.06 0 0.00
2020 Mittesooritaja Rapla maakond 1 0.15 0 0.00
2020 Sooritaja Rapla maakond 1 0.06 0 0.00
2020 Mittesooritaja Tartu maakond 10 1.54 6 3.61
2020 Sooritaja Tartu maakond 81 4.55 58 4.50
2020 Sooritaja Valga maakond 11 0.62 11 0.85
2020 Sooritaja Viljandi maakond 1 0.06 1 0.08
2020 Mittesooritaja NA 25 3.85 0 0.00
2020 Sooritaja NA 23 1.29 0 0.00
2021 Mittesooritaja Harju maakond 270 48.74 91 75.21
2021 Sooritaja Harju maakond 1419 63.04 847 61.73
2021 Mittesooritaja Ida-Viru maakond 231 41.70 21 17.36
2021 Sooritaja Ida-Viru maakond 633 28.12 431 31.41
2021 Sooritaja Järva maakond 1 0.04 0 0.00
2021 Sooritaja Jõgeva maakond 12 0.53 12 0.87
2021 Mittesooritaja Lääne maakond 1 0.18 0 0.00
2021 Sooritaja Lääne maakond 4 0.18 4 0.29
2021 Mittesooritaja Pärnu maakond 4 0.72 3 2.48
2021 Sooritaja Pärnu maakond 11 0.49 9 0.66
2021 Sooritaja Põlva maakond 1 0.04 0 0.00
2021 Mittesooritaja Rapla maakond 1 0.18 0 0.00
2021 Mittesooritaja Tartu maakond 14 2.53 4 3.31
2021 Sooritaja Tartu maakond 122 5.42 63 4.59
2021 Mittesooritaja Valga maakond 3 0.54 0 0.00
2021 Sooritaja Valga maakond 6 0.27 6 0.44
2021 Mittesooritaja Viljandi maakond 1 0.18 0 0.00
2021 Mittesooritaja Võru maakond 2 0.36 2 1.65
2021 Mittesooritaja NA 27 4.87 0 0.00
2021 Sooritaja NA 42 1.87 0 0.00
Märkused. KÕ = kõik õpilased; GL = gümnaasiumilõpetajad; NA = puuduv väärtus. Protsendid tähistavad õpilaste osakaalu aasta ja sooritamise staatuse lõikes.

2.5. Jaotus omavalitsuste kaupa

Tabel 2.5

Aasta Sooritamise staatus Omavalitsus N (KÕ) % (KÕ) N (GL) % (GL)
2019 Sooritaja Anija vald 3 0.13 3 0.21
2019 Sooritaja Haapsalu linn 1 0.04 0 0.00
2019 Sooritaja Järva vald 1 0.04 1 0.07
2019 Mittesooritaja Jõhvi vald 1 0.93 1 5.00
2019 Sooritaja Jõhvi vald 75 3.22 75 5.31
2019 Sooritaja Kadrina vald 2 0.09 2 0.14
2019 Sooritaja Keila linn 18 0.77 10 0.71
2019 Mittesooritaja Kohtla-Järve linn 2 1.85 0 0.00
2019 Sooritaja Kohtla-Järve linn 119 5.11 111 7.86
2019 Sooritaja Kuusalu vald 1 0.04 1 0.07
2019 Sooritaja Lääne-Harju vald 12 0.52 12 0.85
2019 Sooritaja Loksa linn 12 0.52 12 0.85
2019 Sooritaja Lüganuse vald 4 0.17 4 0.28
2019 Sooritaja Maardu linn 44 1.89 18 1.27
2019 Sooritaja Mustvee vald 14 0.60 14 0.99
2019 Mittesooritaja Narva linn 4 3.70 0 0.00
2019 Sooritaja Narva linn 292 12.54 231 16.36
2019 Sooritaja Nõo vald 1 0.04 1 0.07
2019 Sooritaja Pärnu linn 7 0.30 7 0.50
2019 Sooritaja Rakvere linn 2 0.09 2 0.14
2019 Mittesooritaja Räpina vald 1 0.93 0 0.00
2019 Sooritaja Räpina vald 2 0.09 0 0.00
2019 Sooritaja Saaremaa vald 2 0.09 0 0.00
2019 Mittesooritaja Sillamäe linn 7 6.48 0 0.00
2019 Sooritaja Sillamäe linn 381 16.36 49 3.47
2019 Mittesooritaja Tallinn 69 63.89 18 90.00
2019 Sooritaja Tallinn 1209 51.91 780 55.24
2019 Sooritaja Tapa vald 5 0.21 5 0.35
2019 Mittesooritaja Tartu linn 6 5.56 1 5.00
2019 Sooritaja Tartu linn 83 3.56 65 4.60
2019 Sooritaja Valga vald 6 0.26 6 0.42
2019 Sooritaja Viljandi linn 3 0.13 3 0.21
2019 Mittesooritaja NA 18 16.67 0 0.00
2019 Sooritaja NA 30 1.29 0 0.00
2020 Mittesooritaja Alutaguse vald 1 0.15 1 0.60
2020 Sooritaja Alutaguse vald 2 0.11 2 0.16
2020 Sooritaja Anija vald 4 0.22 4 0.31
2020 Sooritaja Jõelähtme vald 1 0.06 1 0.08
2020 Mittesooritaja Jõhvi vald 1 0.15 1 0.60
2020 Sooritaja Jõhvi vald 80 4.50 80 6.20
2020 Sooritaja Keila linn 3 0.17 3 0.23
2020 Mittesooritaja Kohtla-Järve linn 7 1.08 3 1.81
2020 Sooritaja Kohtla-Järve linn 84 4.72 70 5.43
2020 Sooritaja Lääne-Harju vald 7 0.39 7 0.54
2020 Sooritaja Loksa linn 5 0.28 5 0.39
2020 Sooritaja Lüganuse vald 5 0.28 5 0.39
2020 Mittesooritaja Maardu linn 15 2.31 1 0.60
2020 Sooritaja Maardu linn 23 1.29 22 1.71
2020 Sooritaja Mustvee vald 13 0.73 13 1.01
2020 Mittesooritaja Narva linn 66 10.15 20 12.05
2020 Sooritaja Narva linn 260 14.61 206 15.97
2020 Mittesooritaja Nõo vald 1 0.15 1 0.60
2020 Sooritaja Otepää vald 3 0.17 3 0.23
2020 Mittesooritaja Pärnu linn 1 0.15 1 0.60
2020 Sooritaja Pärnu linn 10 0.56 8 0.62
2020 Sooritaja Rakvere linn 7 0.39 6 0.47
2020 Sooritaja Räpina vald 1 0.06 0 0.00
2020 Mittesooritaja Rapla vald 1 0.15 0 0.00
2020 Sooritaja Rapla vald 1 0.06 0 0.00
2020 Mittesooritaja Sillamäe linn 123 18.92 5 3.01
2020 Sooritaja Sillamäe linn 99 5.56 38 2.95
2020 Mittesooritaja Tallinn 399 61.38 128 77.11
2020 Sooritaja Tallinn 1052 59.13 744 57.67
2020 Mittesooritaja Tapa vald 1 0.15 0 0.00
2020 Sooritaja Tapa vald 5 0.28 5 0.39
2020 Mittesooritaja Tartu linn 9 1.38 5 3.01
2020 Sooritaja Tartu linn 81 4.55 58 4.50
2020 Sooritaja Türi vald 1 0.06 1 0.08
2020 Sooritaja Valga vald 8 0.45 8 0.62
2020 Sooritaja Viljandi linn 1 0.06 1 0.08
2020 Mittesooritaja NA 25 3.85 0 0.00
2020 Sooritaja NA 23 1.29 0 0.00
2021 Sooritaja Anija vald 2 0.09 2 0.15
2021 Mittesooritaja Haapsalu linn 1 0.18 0 0.00
2021 Sooritaja Haapsalu linn 4 0.18 4 0.29
2021 Mittesooritaja Harku vald 1 0.18 1 0.83
2021 Mittesooritaja Jõhvi vald 1 0.18 1 0.83
2021 Sooritaja Jõhvi vald 90 4.00 90 6.56
2021 Mittesooritaja Kohtla-Järve linn 5 0.90 1 0.83
2021 Sooritaja Kohtla-Järve linn 49 2.18 35 2.55
2021 Sooritaja Lääne-Harju vald 10 0.44 9 0.66
2021 Sooritaja Loksa linn 2 0.09 2 0.15
2021 Sooritaja Lüganuse vald 4 0.18 4 0.29
2021 Mittesooritaja Maardu linn 11 1.99 0 0.00
2021 Sooritaja Maardu linn 37 1.64 23 1.68
2021 Sooritaja Mustvee vald 12 0.53 12 0.87
2021 Mittesooritaja Narva linn 60 10.83 12 9.92
2021 Sooritaja Narva linn 306 13.59 226 16.47
2021 Sooritaja Nõo vald 3 0.13 3 0.22
2021 Sooritaja Paide linn 1 0.04 0 0.00
2021 Mittesooritaja Pärnu linn 4 0.72 3 2.48
2021 Sooritaja Pärnu linn 10 0.44 8 0.58
2021 Sooritaja Räpina vald 1 0.04 0 0.00
2021 Mittesooritaja Rapla vald 1 0.18 0 0.00
2021 Mittesooritaja Sillamäe linn 165 29.78 7 5.79
2021 Sooritaja Sillamäe linn 182 8.09 74 5.39
2021 Mittesooritaja Tallinn 258 46.57 90 74.38
2021 Sooritaja Tallinn 1367 60.73 810 59.04
2021 Mittesooritaja Tartu linn 14 2.53 4 3.31
2021 Sooritaja Tartu linn 119 5.29 60 4.37
2021 Sooritaja Toila vald 2 0.09 2 0.15
2021 Sooritaja Tori vald 1 0.04 1 0.07
2021 Mittesooritaja Valga vald 3 0.54 0 0.00
2021 Sooritaja Valga vald 6 0.27 6 0.44
2021 Sooritaja Viimsi vald 1 0.04 1 0.07
2021 Mittesooritaja Viljandi linn 1 0.18 0 0.00
2021 Mittesooritaja Võru linn 2 0.36 2 1.65
2021 Mittesooritaja NA 27 4.87 0 0.00
2021 Sooritaja NA 42 1.87 0 0.00
Märkused. KÕ = kõik õpilased; GL = gümnaasiumilõpetajad; NA = puuduv väärtus. Protsendid tähistavad õpilaste osakaalu aasta ja sooritamise staatuse lõikes.

2.6. Jaotus põhikooli eesti keel teise keelena hinde järgi

Proportsioonide joonis 2.6

Tabel 2.6

Aasta EK PK hinne Sooritamise staatus N (KÕ) N (GL)
2019 2 Sooritaja 7 1
2019 3 Mittesooritaja 54 3
2019 3 Sooritaja 795 233
2019 4 Mittesooritaja 29 6
2019 4 Sooritaja 909 661
2019 5 Mittesooritaja 15 10
2019 5 Sooritaja 546 507
2019 NA Mittesooritaja 10 1
2019 NA Sooritaja 72 10
2020 2 Mittesooritaja 5 0
2020 2 Sooritaja 4 1
2020 3 Mittesooritaja 387 69
2020 3 Sooritaja 372 131
2020 4 Mittesooritaja 168 67
2020 4 Sooritaja 793 616
2020 5 Mittesooritaja 44 28
2020 5 Sooritaja 577 537
2020 NA Mittesooritaja 46 2
2020 NA Sooritaja 33 5
2021 2 Mittesooritaja 6 0
2021 2 Sooritaja 2 0
2021 3 Mittesooritaja 329 41
2021 3 Sooritaja 562 164
2021 4 Mittesooritaja 140 56
2021 4 Sooritaja 894 639
2021 5 Mittesooritaja 43 21
2021 5 Sooritaja 723 558
2021 NA Mittesooritaja 36 3
2021 NA Sooritaja 70 11
Märkused. KÕ = kõik õpilased; GL = gümnaasiumilõpetajad; NA = puuduv väärtus; EK PK hinne = eesti keele põhikooli lõpuhinne.

2.7. Jaotus gümnaasiumi eesti keel teise keelena hinde järgi

Proportsioonide joonis 2.7

Tabel 2.7

Aasta EK G hinne Sooritamise staatus N (KÕ) N (GL)
2019 3 Mittesooritaja 11 1
2019 3 Sooritaja 421 320
2019 4 Mittesooritaja 7 1
2019 4 Sooritaja 706 647
2019 5 Sooritaja 458 438
2019 NA Mittesooritaja 90 18
2019 NA Sooritaja 744 7
2020 3 Mittesooritaja 163 89
2020 3 Sooritaja 280 234
2020 4 Mittesooritaja 71 45
2020 4 Sooritaja 647 570
2020 5 Mittesooritaja 33 25
2020 5 Sooritaja 488 478
2020 NA Mittesooritaja 383 7
2020 NA Sooritaja 364 8
2021 3 Mittesooritaja 114 45
2021 3 Sooritaja 302 243
2021 4 Mittesooritaja 66 45
2021 4 Sooritaja 656 605
2021 5 Mittesooritaja 29 22
2021 5 Sooritaja 534 510
2021 NA Mittesooritaja 345 9
2021 NA Sooritaja 759 14
Märkused. KÕ = kõik õpilased; GL = gümnaasiumilõpetajad; NA = puuduv väärtus; EK G hinne = eesti keele gümnaasiumi lõpuhinne.

3. Gümnaasiumilõpetajate tulemused

3.1. Üldine statistika

Gümnaasiumilõpetajatest riigieksami sooritajaid oli 2019. aastal 1412 (ehk 61% kõigist sooritajatest), kuid 2020. aastal oli see arv 1290 (mis on 73% kõigist sooritajatest) ning 2021. aastal 1372 (ehk 61% kõigist sooritajatest) õpilast. Keskmine eesti keel teise keelena riigieksami tulemus erineb kolme aasta lõikes mõnevõrra. Võime täheldada iga-aastast kahepunktist langustrendi. Kõige kõrgem keskmine tulemus oli 2019. aastal (77.63 punkti), 2020. aastal oli keskmine eksamitulemus 75.59 punkti ja 2021. aastal 73.59 punkti. Kolme aasta lõikes varieeruvad minimaalsed eksamil saadud tulemused 8-18 punkti vahel ning maksimaalne tulemus oli kõigil aastatel 100 punkti. Histogrammidelt näeme, et eksamitulemuste jaotuste kujud on nende aastate jooksul väga sarnased. Nii usaldusvahemikega joonis kui ka täpsemad statistilise olulisuse testid kinnitavad fakti, et aastate lõikes aset leidnud keskmiste tulemuste langus on 95% usaldusnivool statistiliselt oluline, kusjuures aastast aastassse langused on statistiliselt mõõduka efektisuurusega.

Tabel 3.1

N Keskmine Standardhälve Mediaan Min Max Standardviga AUP ÜUP
2019 1412 77.63 18.49 83.5 8 100 0.49 76.66 78.59
2020 1290 75.59 17.55 80.0 16 100 0.49 74.63 76.55
2021 1372 73.59 18.69 77.0 18 100 0.50 72.60 74.58

Histogramm 3.1

Joonis usaldusvahemikega 3.1

Keskmiste tulemuste võrdlus 3.1

Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 - 2020 0.011 0.111 0.036 0.187
2019 - 2021 0.000 0.221 0.147 0.296
2020 - 2021 0.013 0.110 0.034 0.186

3.2. Võrdlus soo järgi

Aastatel 2019-2021 on eesti keel teise keelena eksami sooritanud õpilaste jaotuste proportsioonid soo järgi olnud üsna ühetaolised. Tüdrukud moodustavad hinnanguliselt 55-60% eksaminandidest ning poisid 40-45% koguvalimist. Poiste tulemused on kõigil aastatel statistiliselt oluliselt madalamad kui tüdrukute tulemused. Seda näeme nii tulemuste jaotuse histogrammilt kui ka usaldusvahemike joonistelt. Statistiliste testide põhjal on see erinevus 95% usaldusnivool suure efektiga (st d > |.20|). Samas 2019. ja 2020. aastate vahel ei olnud poiste ja tüdrukute puhul keskmiste tulemuste langused antud usaldusnivool statistiliselt olulised. Samas oli ka langus 2019. aastast 2021. aastani statistiliselt oluline ning mõõduka või suure efektisuurusega nii poiste kui ka tüdrukute puhul.

Tabel 3.2

Aasta Sugu N % Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
2019 Mees 621 43.98 75.03 19.25 0.77 81 8 100 73.52 76.54
2019 Naine 791 56.02 79.66 17.63 0.63 86 23 100 78.43 80.89
2020 Mees 579 44.88 73.06 17.97 0.75 77 18 99 71.59 74.53
2020 Naine 711 55.12 77.65 16.93 0.63 82 16 100 76.42 78.88
2021 Mees 539 39.29 69.53 18.72 0.81 72 18 100 67.94 71.12
2021 Naine 833 60.71 76.21 18.20 0.63 81 20 100 74.98 77.44

Histogramm 3.2

Joonis usaldusvahemikega 3.2

Keskmiste tulemuste võrdlus 3.2

Sugu Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
Mees (2019 - 2020) 0.060 0.109 -0.004 0.222
Mees (2019 - 2021) 0.000 0.304 0.188 0.420
Mees (2020 - 2021) 0.002 0.195 0.078 0.312
Naine (2019 - 2020) 0.062 0.111 0.010 0.213
Naine (2019 - 2021) 0.000 0.191 0.094 0.289
Naine (2020 - 2021) 0.119 0.080 -0.020 0.180
Aasta Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 (Mees - Naine) 0.000 -0.256 -0.362 -0.151
2020 (Mees - Naine) 0.000 -0.254 -0.364 -0.144
2021 (Mees - Naine) 0.000 -0.369 -0.478 -0.261

3.3. Linna- ja maapiirkondade koolide õpilaste tulemuste võrdlus

Linna- ja maapiirkondade koole eristati analüüsis omavalitsuse nime põhjal. Koolid, mille omavalitsuse nimes sisaldus “linn”, kategoriseeriti linnapiirkonna koolideks ja kõik ülejäänud koolid arvati maapiirkonna koolide hulka. Aastatel 2019 -2021 moodustasid linnapiirkonna koolide eksamisooritajad hinnanguliselt 90% kõigist eksamisooritajatest. Kõigil neil aastatel oli maapiirkonna õpilaste keskmine tulemus, nagu ikka, parem kui linnapiirkonna koolide õpilaste keskmine tulemus. Need erinevused on statistiliselt olulised usaldusnivool 95%.

Linna- ja maapiirkondade koolide õpilaste puhul ilmnesid kolme aasta keskmiste tulemuste muutustes erinevad trendid: linnakoolide õpilaste keskmised tulemused langesid igal aastal, samas kui maapiirkonna koolide õpilaste keskmiste tulemuste erinevused ei olnud aastate võrdluses statistiliselt olulised.

Tabel 3.3

Aasta Kooli koht N % Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
2019 linn 1288 91.22 77.06 18.74 0.52 83 8 100 76.04 78.08
2019 maa 124 8.78 83.52 14.52 1.30 88 38 100 80.97 86.07
2020 linn 1161 90.00 75.07 17.67 0.52 79 16 100 74.05 76.09
2020 maa 129 10.00 80.30 15.72 1.38 85 23 100 77.60 83.00
2021 linn 1242 90.52 72.86 18.63 0.53 77 18 100 71.82 73.90
2021 maa 130 9.48 80.49 17.81 1.56 86 30 99 77.43 83.55

Histogramm 3.3

Joonis usaldusvahemikega 3.3

Keskmiste tulemuste võrdlus 3.3

Võrdlus Kooli piirkond P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
(2019 - 2020) linn 0.007 0.110 0.030 0.189
(2019 - 2021) linn 0.000 0.231 0.153 0.309
(2020 - 2021) linn 0.006 0.121 0.041 0.201
(2019 - 2020) maa 0.476 0.177 -0.069 0.424
(2019 - 2021) maa 0.476 0.167 -0.079 0.413
(2020 - 2021) maa 0.933 -0.010 -0.254 0.233
Aasta Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 (linn - maa) 0.000 -0.356 -0.540 -0.171
2020 (linn - maa) 0.002 -0.288 -0.470 -0.106
2021 (linn - maa) 0.000 -0.420 -0.601 -0.239

3.4. Ülevaade maakondade kaupa

Järgnevalt vaatleme riigieksamite tulemusi maakondade kaupa, Esitatud on vaid nende maakondade tulemused, kus igal aastal oli vähemalt viis eksamisooritajat.

Tulemuste ajalistes võrdlustes tuleb suurte kõikumiste puhul silmas pidada ka eksamisooritajate arvu. Väiksemate eksamisooritajate arvudega maakondades on muutused suuremad selle tõttu, et juba vaid paari tugevama või nõrgema õpilase lisandumisel muutub tulemus märgatavalt. Kui mingi maakonna puhul puudub joonisel nool (või on märgitud ainult punkt), siis see tähendab, et vastava perioodi kohta puuduvad noole joonistamiseks andmed. Vene õppekeelega koolid paiknevad enamasti Harju- ja Ida-Virumaal ning Tartu maakonnas. Eksami keskmine tulemus on kõigis neis maakondades vaadeldava perioodi vältel langenud.

Tulemuste muutumine ajas 3.4

Tabel 3.4

Aasta Maakond N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
2019 Harju maakond 836 77.87 18.14 0.63 83 8 100 76.64 79.1
2020 Harju maakond 786 76.21 16.77 0.6 80 23 100 75.03 77.39
2021 Harju maakond 847 73.84 18.02 0.62 77 18 100 72.62 75.06
2019 Ida-Viru maakond 470 75.16 19.59 0.9 81 19 100 73.4 76.92
2020 Ida-Viru maakond 401 72.87 19.14 0.96 78 16 99 70.99 74.75
2021 Ida-Viru maakond 431 71.37 20.08 0.97 76 18 99 69.47 73.27
2019 Jõgeva maakond 14 79.93 16.2 4.33 84.5 52 98 71.44 88.42
2020 Jõgeva maakond 13 76.54 19.49 5.4 84 36 100 65.96 87.12
2021 Jõgeva maakond 12 66.5 16.76 4.84 69.5 35 91 57.01 75.99
2019 Pärnu maakond 7 91.43 4.83 1.82 92 84 98 87.86 95
2020 Pärnu maakond 8 84.75 7.38 2.61 85 72 93 79.63 89.87
2021 Pärnu maakond 9 86.56 11.39 3.8 89 67 98 79.11 94.01
2019 Tartu maakond 66 88.03 10.47 1.29 92.5 56 100 85.5 90.56
2020 Tartu maakond 58 83.26 12.8 1.68 86.5 39 100 79.97 86.55
2021 Tartu maakond 63 84.22 13.79 1.74 87 46 100 80.81 87.63
2019 Valga maakond 6 86.17 14.69 6 92 57 96 74.41 97.93
2020 Valga maakond 11 79 13.67 4.12 86 49 93 70.92 87.08
2021 Valga maakond 6 69.83 20.47 8.36 65.5 49 95 53.44 86.22

Histogrammid 3.4

3.5. Ülevaade omavalitsuste kaupa

Järgnevalt on vaatluse all eesti keel teise keelena riigieksamite tulemused omavalitsuste kaupa. Analüüsis on kasutatud ainult nende omavalitsuste andmeid, kus oli igal aastal vähemalt viis eksamisooritajat.

Nii nagu maakondade keskmiste tulemuste puhul, võib ka omavalitsuste tulemuste üldpildis märgata langustrende. Samas on aga omavalitsuste trendide pilt märgatavalt variatiivsem, kuivõrd mõningates omavalitsustes kohtab ka tulemuste (nõrka) paranemist. Muutustele hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta õpilaste arvu, sest mõne üksiku tugevama või nõrgema õpilase juurdetulek või ärajäämine võib keskmise tulemuse muutuse trendi märgatavalt muuta.

Tulemuste muutumine ajas 3.5

Tabel 3.5

Omavalitsus Aasta N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
Jõhvi vald 2019 75 84.44 12.86 1.49 88 41 100 81.52 87.36
Jõhvi vald 2020 80 80.17 16.32 1.82 84.5 23 99 76.6 83.74
Jõhvi vald 2021 90 84.84 14.1 1.49 89 32 99 81.92 87.76
Kohtla-Järve linn 2019 111 72.66 21.79 2.07 80 19 98 68.6 76.72
Kohtla-Järve linn 2020 70 71.86 19.8 2.37 77.5 22 99 67.21 76.51
Kohtla-Järve linn 2021 35 73.91 19.21 3.25 77 32 97 67.54 80.28
Lääne-Harju vald 2019 12 77.25 18.2 5.25 82 38 97 66.96 87.54
Lääne-Harju vald 2020 7 79.86 11.94 4.51 79 64 94 71.02 88.7
Lääne-Harju vald 2021 9 76.22 20 6.67 84 38 93 63.15 89.29
Maardu linn 2019 18 84.72 8.19 1.93 84.5 72 99 80.94 88.5
Maardu linn 2020 22 85.64 11.05 2.36 90 57 97 81.01 90.27
Maardu linn 2021 23 76.83 17.89 3.73 82 42 99 69.52 84.14
Mustvee vald 2019 14 79.93 16.2 4.33 84.5 52 98 71.44 88.42
Mustvee vald 2020 13 76.54 19.49 5.4 84 36 100 65.96 87.12
Mustvee vald 2021 12 66.5 16.76 4.84 69.5 35 91 57.01 75.99
Narva linn 2019 231 75.54 19.05 1.25 82 21 99 73.09 77.99
Narva linn 2020 206 71.94 18.8 1.31 75.5 16 99 69.37 74.51
Narva linn 2021 226 69.31 19.54 1.3 72 18 98 66.76 71.86
Pärnu linn 2019 7 91.43 4.83 1.82 92 84 98 87.86 95
Pärnu linn 2020 8 84.75 7.38 2.61 85 72 93 79.63 89.87
Pärnu linn 2021 8 88 11.26 3.98 92 67 98 80.2 95.8
Sillamäe linn 2019 49 64.98 19.6 2.8 65 30 98 59.49 70.47
Sillamäe linn 2020 38 64.45 21.96 3.56 63.5 26 98 57.47 71.43
Sillamäe linn 2021 74 62.22 19.75 2.3 62.5 28 96 57.71 66.73
Tallinn 2019 780 77.57 18.34 0.66 83 8 100 76.28 78.86
Tallinn 2020 744 75.73 16.9 0.62 79 23 100 74.51 76.95
Tallinn 2021 810 73.66 17.98 0.63 77 18 100 72.43 74.89
Tartu linn 2019 65 87.85 10.44 1.3 92 56 99 85.3 90.4
Tartu linn 2020 58 83.26 12.8 1.68 86.5 39 100 79.97 86.55
Tartu linn 2021 60 83.57 13.81 1.78 86.5 46 100 80.08 87.06
Valga vald 2019 6 86.17 14.69 6 92 57 96 74.41 97.93
Valga vald 2020 8 78.12 13.82 4.89 82.5 49 93 68.54 87.7
Valga vald 2021 6 69.83 20.47 8.36 65.5 49 95 53.44 86.22

4. Eksami alaosade trendid

Järgnevalt vaatleme eesti keele teise keelena riigieksami alaosade keskmiste tulemuste ajalist muutumist gümnaasiumilõpetajate puhul. Ehkki lugemisosa keskmise tulemuse langus aastatel 2019-2021 on usaldusnivool 95% statistiliselt oluline, on see väike (keskmiselt 0.5 punkti); kirjutamisosa tulemus on aastatel 2020 ja 2021 madalam kui 2019. aastal, kuid siiski oli 2021. aastal märgata kirjutamisosa tulemuses tõusu võrreldes 2020. aastaga. Ehkki kuulamisosa tulemus 2020. aastal, võrreldes 2019. aastaga, paranes, langes see 2021. aastal. Keelestruktuuride alaosa tulemused olid kõige kõrgemad 2019. aastal, kuid 2020. ja 2021. aasta tulemused omavahel statistiliselt oluliselt ei erinenud; 2020. aasta rääkimisosa tulemused olid kõrgemad kui aastatel 2019 ja 2021 (viimased omavahel statistiliselt ei erinenud). Kokkuvõttes võib öelda, et eksami nelja alaosa (lugemise, kirjutamise, kuulamise ja keelestruktuuride) keskmiste tulemuste osas toimus ajavahemikus 2019 - 2021 usaldusnivool 95% statistiliselt oluline langus, aga see langus oli pigem väike (kõige suurem langus oli kuulamises ja kirjutamises). Suulises osas vaatlusalusel ajavahemikul statistiliselt olulist muutust ei ilmnenud.

4.1. Lugemine

Ehkki lugemisosa tulemustes ei olnud iga-aastane langus küll statistiliselt oluline, kuid võrreldes 2019 aastaga langesid keskmised tulemused 2021. aastaks (95% usaldusnivool) statistiliselt olulisel määral.

Histogrammid 4.1

Tabel 4.1

Alatest Aasta N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
Lugemine 2019 1411 15.88 4.85 0.13 18.4 1.6 20 15.63 16.13
Lugemine 2020 1290 15.57 4.74 0.13 16.8 1.6 20 15.32 15.82
Lugemine 2021 1372 15.38 4.49 0.12 16.8 0.8 20 15.14 15.62

Joonis usaldusvahemikega 4.1

Keskmiste tulemuste võrdlus 4.1

Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 - 2020 0.196 0.066 -0.009 0.142
2019 - 2021 0.015 0.105 0.031 0.180
2020 - 2021 0.576 0.039 -0.037 0.115

4.2. Kirjutamine

Kirjutamisosa tulemused olid 2019. aastal kõige kõrgemad, langesid 2020. aastal, kuid 2021. aastal võis märgata keskmise tulemuse väikest paranemist.

Histogrammid 4.2

Tabel 4.2

Alatest Aasta N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
Kirjutamine 2019 1411 14.09 4.49 0.12 15.0 0 20 13.85 14.33
Kirjutamine 2020 1290 12.20 4.75 0.13 12.8 0 20 11.95 12.45
Kirjutamine 2021 1372 12.67 5.10 0.14 13.8 0 20 12.40 12.94

Joonis usaldusvahemikega 4.2

Keskmiste tulemuste võrdlus 4.2

Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 - 2020 0.000 0.395 0.319 0.471
2019 - 2021 0.000 0.297 0.222 0.371
2020 - 2021 0.030 -0.098 -0.175 -0.022

4.3. Kuulamine

Kuigi kuulamisosa tulemused tõusid 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes, langesid need 2021. aastal oluliselt.

Histogrammid 4.3

Tabel 4.3

Alatest Aasta N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
Kuulamine 2019 1411 16.12 3.63 0.10 16.8 0 20 15.92 16.32
Kuulamine 2020 1290 16.68 3.09 0.09 17.6 0 20 16.50 16.86
Kuulamine 2021 1372 15.18 3.81 0.10 16.0 0 20 14.98 15.38

Joonis usaldusvahemikega 4.3

Keskmiste tulemuste võrdlus 4.3

Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 - 2020 0.000 -0.158 -0.233 -0.082
2019 - 2021 0.000 0.266 0.191 0.340
2020 - 2021 0.000 0.424 0.347 0.500

4.4. Keele struktuurid

Keelestruktuuride alaosas võis küll märgata 2020. aastal langust, kuid erinevused 2020. ja 2021. aasta tulemuste vahel ei olnud statistiliselt olulised. Usaldusnivool 95% ei saa me tulemuste paranemist või halvenemist kinnitada.

Histogrammid 4.4

Tabel 4.4

Alatest Aasta N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
Keele struktuur 2019 1411 14.55 3.85 0.10 15.2 0.8 20 14.35 14.75
Keele struktuur 2020 1290 13.65 4.10 0.11 14.4 1.6 20 13.43 13.87
Keele struktuur 2021 1372 13.50 4.23 0.11 14.4 2.4 20 13.28 13.72

Joonis usaldusvahemikega 4.4

Keskmiste tulemuste võrdlus 4.4

Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 - 2020 0.000 0.222 0.147 0.298
2019 - 2021 0.000 0.259 0.185 0.334
2020 - 2021 0.605 0.037 -0.039 0.113

4.5. Rääkimine

Suulises osas olid tulemused parimad 2020. aastal ning 2019. ja 2021. aasta madalamad keskmised tulemused ei olnud omavahel statistiliselt oluliselt erinevad.

Histogrammid 4.5

Tabel 4.5

Alatest Aasta N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
Rääkimine 2019 1406 17.02 3.85 0.10 19 1 20 16.82 17.22
Rääkimine 2020 1286 17.55 3.20 0.09 19 2 20 17.37 17.73
Rääkimine 2021 1371 16.87 3.46 0.09 18 1 20 16.69 17.05

Joonis usaldusvahemikega 4.5

Keskmiste tulemuste võrdlus 4.5

Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 - 2020 0.000 -0.151 -0.227 -0.075
2019 - 2021 0.499 0.043 -0.032 0.117
2020 - 2021 0.000 0.194 0.118 0.270

5. Põhikooli- ja gümnaasiumihinnetel põhinevad võrdlused

Lisaks eksamitulemustele ja kooliga seotud tunnustele lisati Haridus- ja Noorteameti poolt andmestikule eksaminandide põhikooli- ja gümnaasiumiastme eesti keele teise keelena lõpuhinded. Järgnevatelt on kirjeldatud nende hinnete ja eksamitulemuste vahelisi seoseid.

Andmestikus oli ka eksamisooritajaid, kellel puudusid mõned hinded. Kuna neid oli vähe, siis võis nad eemaldada edasistest analüüsidest, sest nende mõju analüüsi tulemustele oleks marginaalne. Statistiliste analüüside stabiilsuse tõstmiseks eemaldati andmestikust nende üksikute õpilaste andmed, kelle põhikoolis või gümnaasiumis saadud eesti keele lõpuhinne oli “2”, sest ka neid oli üksikud. Analüüsides on kasutatud nende õpilaste andmeid, kelle hinded olid kas “3”, “4” või “5”.

Analüüside tulemused näitasid, et kooli poolt hinnatud põhikooli- ja gümnaasiumiastme eesti keele hinded on üsna tugevasti seotud eesti keel teise keelena riigieksami tulemustega gümnaasiumi lõpus. Põhikooli hindega “3” lõpetanud õpilased saavad riigieksamitulemuse, mis jääb keskmiselt 50-55 punkti vahemikku, hindega “4” lõpetanud õpilased keskmiselt 67-76 punkti vahemikku ning põhikooli hindega “5” lõpetanud õpilaste keskmine eksamitulemus jääb vahemikku 86-90 punkti.

Gümnaasiumihinde järgi tehtud analüüsid näitasid sarnaseid trende: “kolmeliste” õpilaste tulemused jäävad keskmiselt vahemikku 54-59 punkti, “neljaliste” tulemused keskmiselt 70-78 punkti ja" viielised" keskmiselt vahemikku 86-91 punkti.

Samas on märgata, et võrreldes muude aastatega, olid 2019. aastal eksamitulemused parimad kõikides hinnete põhjal moodustatud gruppides.

5.1. Põhikooli hinne ja riigieksami tulemus

Histogrammid 5.1

Tabel 5.1

Aasta Eesti keel (PK) N % Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
2019 3 233 16.63 54.74 18.44 1.21 53 8 98 52.37 57.11
2019 4 661 47.18 75.95 15.23 0.59 80 19 98 74.79 77.11
2019 5 507 36.19 90.52 8.43 0.37 93 23 100 89.79 91.25
2020 3 131 10.20 51.18 18.25 1.59 49 18 96 48.06 54.30
2020 4 616 47.98 71.38 15.36 0.62 74 16 99 70.16 72.60
2020 5 537 41.82 86.38 10.11 0.44 89 31 100 85.52 87.24
2021 3 164 12.05 50.10 17.03 1.33 46 18 99 47.49 52.71
2021 4 639 46.95 67.71 15.64 0.62 69 21 98 66.49 68.93
2021 5 558 41.00 87.14 10.03 0.42 90 37 100 86.32 87.96

Joonis usaldusvahemikega 5.1

Keskmiste tulemuste võrdlus 5.1

Eesti keel (PK) Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
3 (2019 - 2020) 0.037 0.258 0.043 0.472
3 (2019 - 2021) 0.003 0.336 0.136 0.536
3 (2020 - 2021) 0.502 0.079 -0.151 0.308
4 (2019 - 2020) 0.000 0.330 0.220 0.440
4 (2019 - 2021) 0.000 0.596 0.487 0.706
4 (2020 - 2021) 0.000 0.266 0.155 0.377
5 (2019 - 2020) 0.000 0.300 0.179 0.422
5 (2019 - 2021) 0.000 0.245 0.124 0.365
5 (2020 - 2021) 0.361 -0.055 -0.174 0.063
Aasta Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 (3 - 4) 0.000 -1.535 -1.688 -1.382
2019 (3 - 5) 0.000 -2.590 -2.755 -2.425
2019 (4 - 5) 0.000 -1.055 -1.173 -0.937
2020 (3 - 4) 0.000 -1.462 -1.653 -1.271
2020 (3 - 5) 0.000 -2.548 -2.747 -2.349
2020 (4 - 5) 0.000 -1.085 -1.204 -0.967
2021 (3 - 4) 0.000 -1.275 -1.449 -1.101
2021 (3 - 5) 0.000 -2.682 -2.865 -2.498
2021 (4 - 5) 0.000 -1.407 -1.525 -1.289

5.2. Gümnaasiumihinne ja riigieksami tulemus

Histogrammid 5.2

Tabel 5.2

Aasta Eesti keel (G) N % Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
2019 3 320 22.78 58.02 18.99 1.06 57 8 100 55.94 60.10
2019 4 647 46.05 78.42 14.25 0.56 82 22 100 77.32 79.52
2019 5 438 31.17 90.96 8.24 0.39 93 47 100 90.20 91.72
2020 3 234 18.25 59.01 20.48 1.34 60 22 100 56.38 61.64
2020 4 570 44.46 72.78 14.49 0.61 75 18 98 71.58 73.98
2020 5 478 37.29 87.24 9.40 0.43 89 16 100 86.40 88.08
2021 3 243 17.89 54.28 16.39 1.05 55 18 97 52.22 56.34
2021 4 605 44.55 70.77 16.58 0.67 74 18 99 69.46 72.08
2021 5 510 37.56 86.39 10.96 0.49 89 21 100 85.43 87.35

Joonis usaldusvahemikega 5.2

Keskmiste tulemuste võrdlus 5.2

Eesti keel (G) Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
3 (2019 - 2020) 0.420 -0.069 -0.238 0.099
3 (2019 - 2021) 0.004 0.261 0.094 0.428
3 (2020 - 2021) 0.001 0.330 0.151 0.510
4 (2019 - 2020) 0.000 0.394 0.281 0.507
4 (2019 - 2021) 0.000 0.534 0.423 0.646
4 (2020 - 2021) 0.016 0.140 0.026 0.255
5 (2019 - 2020) 0.000 0.260 0.130 0.390
5 (2019 - 2021) 0.000 0.319 0.191 0.447
5 (2020 - 2021) 0.353 0.059 -0.066 0.184
Aasta Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 (3 - 4) 0.000 -1.425 -1.563 -1.288
2019 (3 - 5) 0.000 -2.301 -2.454 -2.148
2019 (4 - 5) 0.000 -0.876 -0.999 -0.753
2020 (3 - 4) 0.000 -0.962 -1.115 -0.808
2020 (3 - 5) 0.000 -1.972 -2.134 -1.809
2020 (4 - 5) 0.000 -1.010 -1.134 -0.886
2021 (3 - 4) 0.000 -1.152 -1.303 -1.001
2021 (3 - 5) 0.000 -2.243 -2.403 -2.082
2021 (4 - 5) 0.000 -1.091 -1.211 -0.971

6. Analüüsid gümnaasiumilõpetajate mudeldatud eksamiskooridega

Selles analüüsiosas arvutatakse taustatunnuste abil eksamit mittesooritanud õpilaste jaoks eksamit sooritanud õpilaste andmestiku põhjal ennustusmudeli kohased (hüpoteetilised) eksamitulemused, et kompenseerida eksamist loobunud õpilaste potentsiaalset mõju keskmistele tulemustele. Siinkohal aga soovime rõhutada, et tegemist on siiski vaid statistilise mudeliga, mis ei hõlma endas kõiki tulemuste variatsiooni selgitavaid olulisi tunnuseid (nt võimekus, motivatsioon, jne). Samuti ei ole tegemist selliste tulemustega, mida iga eksami mittesooritaja oleks tingimata saanud, kuid samas lähendab puuduvate tulemuste summaarset mõju eksami keskmisele tulemusele kõige paremini.

Mudelist tulenevatel põhjustel arvutatakse tegelikele tulemustele lisaks ka eksamit sooritanud õpilaste jaoks mudeldatud eksamitulemused. Kõik võrdlused teostatakse kõigile õpilastele ainult mudelist arvutatud skooridega. Samas tasub aga arvestada ka sellega, et igasuguse mudeli kasutamine tekitab täiendavat ebatäpsust.

6.1. Mudeli kirjeldus ja omadused

Mudel koostati järgnevalt:

  • Ennustavate tunnustena kasutatati olemasolevaid taustatunnuseid:
    • eksami toimumise aasta;
    • õpilase sugu;
    • kooliga seotud tunnused: kooli nimi, asukohatüüp (linna- või maapiirkond), kooli maakond ning kooli omavalitsus;
    • eesti keele hinne põhikooli ning gümnaasiumi lõpus;
    • matemaatika hinne põhikooli lõpus.
  • Mudeli rakendamiseks kasutati kolme andmestikku, mis moodustusid gümnaasiumilõpetajatest eesti keele teise keelena riigieksami sooritajate (N = 4074) ja mittesooritajate (N = 307) andmestikest. Mittesooritajate andmestikust eemaldati need õpilased, kelle puhul puudus kooli nimi. Lisaks eemaldati andmestikest read, kus ka mõne muu kirjeldava tunnuse väärtus oli puudu. Järelejäänud valimis oli sooritajaid N = 4014 ja mittesooritajaid N = 264. Neid arve on oluline silmas pidada selles mõttes, et õpilaste arvud järgnevates analüüsides erinevad mõnevõrra sellest valimi suurustest, mis oli esitatud eelnevates analüüsides.
  • Esmalt jagati eksamisooritajate andmestik kaheks: 75% valimist moodustas treening- ja ülejäänud andmestiku osa testandmestiku. Treeningandmestiku puhul kasutati 10-kordset ristvalideerimist. Gümnaasiumilõpetajatest eksamisooritajate arv oli kõigi aastate peale kokku 4014 õpilast (treeningandmestikus 3010 eksamisooritajat ja testandmestikus 1004 eksamisooritajat). Eksami mittesooritajaid, kellele skoor arvutati mudeli abil, oli kokku 264.
  • Mudeli põhjal ennustati mudeldatud skoorid nii riigieksami mittesooritajatele kui ka eksamisooritajatele; seega kokku arvutati uued, seega hüpoteetilised tulemused 4278 gümnaasiumilõpetajale. Alati tasub arvesse võtta ka ebatäpsusi, mis tekivad ennustuste tegemisel, mida ilmestab allolev Joonis 6.1 tegelike ja ennustatud tulemuste võrdlusega (joonis tugineb ainult eksamit sooritanud gümnaasiumilõpetajate andmestikule tegelike ja mudeli põhjal arvutatud skooridega).

Taustatunnused suudavad mudelis ära kirjeldada hinnanguliselt 58.1% eesti keele teise keelena riigieksami tulemuste kogu varieeruvusest ning selle arvesse võtmine on antud oludes adekvaatne. Kuivõrd rohkem kui 40% eksamitulemuste varieeruvusest ei ole siiski seletatav mudelis kasutatud ennustavate tunnustega, tähendab see seda, et ainuüksi kooliga seotud tunnused (kool ja selle asukoht) ning varasemad õpitulemused ei määra üksi kuigi hästi ära, kui kõrge on konkreetse õpilase puhul eesti keel teise keelena riigieksami tulemus gümnaasiumi lõpus, kuid kogu kontingendi keskmistes tulemuste arvutustes vead keskmistuvad ning meil on tegemist parima prognoosiga, mida meie andmed võimaldavad teha.

Ennustatud ja tegeliku tulemuse vaheline korrelatsioon eksamit sooritanud õpilaste puhul r(spearman) = 0.797 kinnitab väga tugevat statistilist seost mudeli põhjal ennustatava ning tegeliku tulemuse vahel.

6.2. Eksami sooritajate ja mittesooritajate mudeldatud tulemused

Kui lisada andmestikule eksamit mitte sooritanud gümnaasiumilõpetajate mudeldatud tulemused, on 2019. aasta tulemused ikka paremad kui 2020. ja 2021. aastate tulemused - kusjuures, 2021. aastal ei ole ka mudeldatud tulemused madalamad kui 2020. aastal. Samuti viitavad mudeli kasutamisel arvutatud tulemused, et koos eksamit tegelikult mitte sooritanud gümnaasiumilõpetajatega oleksid keskmised eksamitulemused (tõenäoliselt) ootuspäraselt madalamad kui ainult eksamit reaalselt sooritanud õpilaste põhjal arvutades.

6.2.1. Koguvalimi analüüs mudeldatud eksamitulemustega

Nagu alljärgnevatest tabelitest ja joonistelt näeme, on 2019. aasta eesti keel teise keelena riigieksamite mudeli abil arvutatud skooride põhjal saadud keskmised tulemused ootuspäraselt kõrgemad kui 2020. ja 2021. aastate tulemused, kusjuures 2020. ja 2021. aastate mudeli abiga arvutatud keskmised tulemused ei erine teineteisest statistiliselt olulisel määral.

Tabel 6.2.1

N Keskmine Standardhälve Mediaan Min Max Standardviga AUP ÜUP
2019 1395 77.56 14.34 77.46 38.95 100 0.38 76.81 78.31
2020 1431 74.15 14.19 73.77 27.60 100 0.37 73.42 74.89
2021 1452 73.00 14.59 73.40 14.33 100 0.38 72.25 73.75

Histogramm 6.2.1

Joonis usaldusvahemikega 6.2.1

Keskmiste tulemuste võrdlus 6.2.1

Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2019 - 2020 0.000 0.237 0.163 0.311
2019 - 2021 0.000 0.317 0.244 0.391
2020 - 2021 0.079 0.080 0.007 0.153

6.2.2. Sooritajate ja mittesooritajate mudeldatud tulemused

Mudeli kasutamisel on meil tekkinud olukord, kus me saame rääkida eksamit mitte sooritanud õpilaste keskmiste tulemuste hüpoteetilisest kõikumisest.

Eksamit sooritanud gümnaasiumilõpetajate mudeldatud skoorid langesid ootuspäraselt 2019. aastast 2021. aastani. Eksami mittesooritajaid oli küll 2019. aastal liiga vähe selleks, et kasutada nende hüpoteetilisi tulemusi järgnevates statistilistes anaüüsides järelduste tegemiseks. Aastatel 2020 ja 2021 eksamit mitte sooritanud õpilaste hüpoteetilised tulemused ei erinenud omavahel statistiliselt olulisel määral. Ootuspäraselt oli eksamit reaalselt sooritanud õpilaste mudeldatud tulemused aastatel 2020 ja 2021 kõrgemad kui eksamit mitte sooritanud õpilaste mudeldatud tulemused. Teisisõnu: eksamit mittesooritanud gümnaasiumilõpetajad oleksid tõenäoliselt saanud eksamit sooritanud õpilastega võrreldes madalamad tulemused.

Tabel 6.2.2

Aasta Sooritamise staatus N Keskmine Standardhälve Standardviga Mediaan Min Max AUP ÜUP
2019 Ei sooritanud 2 67.98 27.58 19.51 67.98174 48.48 87.49 29.74 106.22
2019 Sooritas 1393 77.57 14.33 0.38 77.45540 38.95 100.00 76.83 78.31
2020 Ei sooritanud 157 61.94 14.70 1.17 60.59951 41.42 97.71 59.65 64.23
2020 Sooritas 1274 75.66 13.37 0.37 75.36118 27.60 100.00 74.93 76.39
2021 Ei sooritanud 105 63.65 15.67 1.53 61.34762 40.06 94.36 60.65 66.65
2021 Sooritas 1347 73.73 14.25 0.39 74.20056 14.33 100.00 72.97 74.49

Histogramm 6.2.2

Joonis usaldusvahemikega 6.2.2

Keskmiste tulemuste võrdlus 6.2.2

Sooritamise staatus Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
Ei sooritanud (2020 - 2021) 0.332 -0.122 -0.369 0.125
Sooritas (2020 - 2021) 0.000 0.138 0.062 0.215
Aasta Võrdlus P-väärtus Efektisuurus Efekti AUP Efekti ÜUP
2020 (Ei sooritanud - Sooritas) 0.000 -0.983 -1.151 -0.815
2021 (Ei sooritanud - Sooritas) 0.000 -0.722 -0.922 -0.523

7. Kokkuvõte

Eesti keel teise keelena riigieksami sooritas aastatel 2019 - 2021 igal aastal hinnanguliselt 1700-2300 õpilast, kellest 60-73% moodustasid gümnaasiumilõpetajad. Nende andmetele tuginedes on arvutatud kõik alljärgnevad analüüside tulemused. Lisaks eksamite sooritajatele oli igal aastal ka eksami mittesooritajaid, kellest mõned puudusid või tühistasid eksami sooritamise. Oluline on silmas pidada, et eksami sooritamise kohustus muutus 2020. aastast: positiivse eksamitulemuse olemasolu ei olnud enam gümnaasiumi lõpetamise eeldus. See muutus paistab välja ka statistikast. Kui 2019. aastal oli gümnaasiumilõpetajatest eksami mittesooritajaid 20 õpilast, siis 2020. aastal kasvas see arv 166 õpilaseni ja 2021. aastal vähenes veidi 121 õpilaseni.

Gümnaasiumilõpetajate puhul läbi viidud analüüside tulemused näitasid, et eesti keel teise keelena riigieksami tulemused aastatel 2019 kuni 2021 langesid igal aastal umbes 2 punkti. Tüdrukute sooritus oli kõigil aastatel keskmiselt kõrgem kui poistel. Linnapiirkonna koolide gümnaasiumilõpetajate keskmine tulemus oli kõigil aastatel jätkuvalt madalam kui maapiirkonna koolide õpilastel (kuid siinkohal tuleb silmas pidada, et maapiirkonna koolides oli oluliselt vähem õpilasi, mis võib muutusi osaliselt selgitada). Kui linnapiirkonna koolide õpilaste keskmine tulemus langes aastast aastasse ka umbes 2 punkti, siis maapiirkonna koolide õpilaste keskmine tulemus ei erinenud statistiliselt oluliselt analüüsitud ajavahemikul ehk teiste sõnadega mingit langust ei täheldatud.

Pea kõigis maakondades oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam kui 2019. aastal (väiksemate õpilaste arvudega maakondades võivad suured variatsioonid olla tingitud sellest, et üksikud juurdetulevad või ärajäävad õpilased mõjutavad suurel määral keskmist tulemust suuremast standardveast tulenevalt). Harju- ja Ida-Virumaal, kus 2020/21 õppeaastal olid õpilased pandeemia tõttu distantsõppel kõige pikemalt, olid langused keskmistes tulemustes hinnanguliselt 4 punkti.

Eksami alaosade võrdlus näitab, et ehkki aastatel 2019-2021 oli lugemisosa keskmise tulemuse muutus statistiliselt oluline, on see siiski väike (keskmiselt 0.5 punkti); kirjutamisosa tulemus oli 2020. ja 2021. aastal madalam kui 2019. aastal, kuid aastast 2020 aastani 2021 oli siiski märgata kirjutamise tulemuses tõusu. Ehkki kuulamisosa tulemus võrreldes 2019. aastaga paranes 2020. aastal, langes see 2021. aastal ikkagi. Keelestruktuuride osa tulemused olid kõrgemaid 2019. aastal, kuid 2020. ja 2021. aasta tulemused omavahel statistiliselt oluliselt ei erinenud. Aastal 2020 olid rääkimise alaosa tulemused kõrgemad kui 2019. või 2021. aastal (viimased omavahel statistiliselt ei erinenud). Kui analüüsida eesti keel teise keelena riigieksamite tulemuste muutumist sõltuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiastme eesti keele hinnete tõusust või langusest ühe palli võrra, võib märgata, et nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastme eesti keele hinde tõusuga tõuseb eksamitulemus kõigil aastatel umbes 15-20 punkti. Kõikide hinnete põhjal tehtud gruppide puhul võis täheldada neile vastava keskmise eksamitulemuse langust 2021. aastal (2019. aastaga võrreldes).

Lisaks eelnimetatud tulemustele koostati mudel, mis sisaldas taustatunnuseid (sugu, kool, kooli asukoht, eesti keele lõpuhinne põhikoolis ja gümnaasiumis), et arvutada ka gümnaasiumiõpilastest eksami mittesooritajatele hüpoteetilised eesti keel teise keelena riigieksami tulemused, et selle põhjal arvutada täpsustatud keskmised tulemused. Kuna need hüpoteetilised tulemused ei arvesta kogu variatsiooniga, siis arvutatakse ümber ka tegelikud tulemused vastavale vähendatud variatsiooni määrale, et garanteerida võrreldavus. Eksamit mitte sooritanud õpilaste eksamitulemused olnuks tõenäoliselt keskmiselt madalamad kui neil, kes eksamit reaalselt sooritasid. Kuna aga eksamit mitte teinud õpilaste arv on gümnaasiumilõpetajate hulgas proportsionaalselt eksamisooritajatega üsna väike, siis need erinevused ei mõjuta aastate keskmiste võrdlust oluliselt. Mudeli rakendamisel saadud tulemused, mis sisaldasid nii eksami sooritajate ümber arvutatud kui ka mittesooritajatele arvutatud hüpoteetilisi eksamiskoore, näitasid, et kõrgeim keskmine tulemus olnuks ikkagi 2019. aastal. Samas aga ei oleks siis erinevus 2020. ja 2021. tulemuste vahel olnud 95% usaldusnivool enam statistiliselt oluline ja põhjustatud muutustest eksami mittesooritajates.

Kokkuvõtteks: analüüsi tulemused näitasid, et eesti keel teise keelena riigieksamite tulemused langesid nii 2020. kui ka 2021. aastal võrreldes 2019. aasta tulemustega, kuid see langus oli alla 2 punkti. See langus võis tuleneda mitmetest teguritest, näiteks pandeemiaga seotud muudatustest õppekorralduses.

Käesoleva analüüsi aluseks olevad andmed ei võimalda tuvastada, kas keskmiselt kahepunktine keskmise tulemuse langus võis olla tingitud ainult pandeemiaga seotud oludest. Teoreetiliselt võivad mõjuda ka eksamikorralduse muutumine ja õpilase jaoks eksami sooritamise olulisuse muutumine 2020. aastal või ka potentsiaalsed kohordiefektid.

Selleks, et määratleda faktoreid, mis täpsemalt võisid põhjustada tulemuste langust, tuleks läbi viia täiendav uurimistöö, mis hõlmaks ka eelmainitud tegurite arvestamist. Samuti oleks tarvilik täpsemalt välja selgitada, mis põhjus(t)el 2020. ja 2021. aastatel mõned õpilased eksami sooritamisest loobusid ning kuidas see võib mõjutada nende edasist haridusteed ja elukäiku. Täiendavalt tasuks ka välja selgitada, millised õpilased ja millistel motiividel on tulnud tegema eesti keel teise keelena riigieksamit. Käesoleva analüüsi aluseks olevate andmete põhjal on märgata, et mitmed gümnaasiumilõpetajad, kes sooritasid kõnealust eksamit, kirjutasid matemaatikaeksamit hoopis eesti keeles ning lõpetasid eestikeelse gümnaasiumi. Sellest järelduks, et mõnede eesti keel teise keelena riigieksami valinud õpilaste tegelik igapäevaselt kasutatav suhtluskeel on eesti keel, mis omakorda saab avaldada mõju riigieksami keskmistele tulemustele.