1. Sissejuhatus

Käesoleva aruande eesmärk on anda võrdlev ülevaade põhikooli lõpus toimuva eesti keel teise keelena eksami tulemustest ajavahemikul 2018 kuni 2021. Analüüsis kasutatakse läbivalt õpilaste eksamite toortulemusi muutmata kujul, näiteks pole skoore standardiseeritud aastate lõikes. Lisaks eksamitulemustele ja kooliga seotud tunnustele lisati Haridus- ja Noorteameti poolt andmestikule eksamite sooritajate eesti keel teise keelena põhikooli lõpuhinded.

Analüüsi raporti ülesehitus on järgnev:

Sissejuhatus
Analüüside tulemused
Eksami alaosade võrdlus
Kokkuvõte

Käesolev analüüs hõlmab nii kirjeldava kui ka järeldava statistika vahendeid. Kirjeldava statistika alusel esitatakse tulemuste jaotused. Kui võimalik, on vastav teave pakutud nii tabeli kui ka joonisena (nt histogrammid või usaldusvahemikega keskmiste graafikud). Järeldava statistika vahendina on kasutatud statistilise olulisuse teste, gruppidevaheliste erinevuste võrdlemisel on lisatud ka efektisuuruste statistikud.

Soovime rõhutada, et käesolev analüüs annab ainult kirjeldava ülevaate eksamitulemustest üle vaadeldavate aastate. See ei võimalda antud juhul teha veel järeldusi erinevate faktorite (taustatunnuste) mõju kohta eksamitulemustele. Gruppidevahelised erinevused (või nende puudumine) annavad suuniseid, millistele teguritele võiksid tulevikus põhjuslikkust kinnitavad uuringudisainid keskenduda, et tuvastada nende tegurite mõju eksamitulemustele.

1.1. Töös kasutatavate lühendite selgitused

Tulemuste kokkuvõtetes ja võrdlustes on kasutatud alljärgnevaid tähiseid ja mõisteid:

N: grupi suurus/õpilaste arv;
NA: puuduv väärtus. Kas puudusid lähteandmed või kõnealuses grupis ei olnud vaadeldaval aastal eksamisooritajaid/mittesooritajaid;
%: grupi suuruse osakaal aasta koguvalimist;
Keskmine: tulemuste aritmeetiline keskmine;
Standardhälve: tulemuste tüüpiline erinevus aritmeetilisest keskmisest ehk tulemuste ruutkeskmine hajuvus;
Min: minimaalne tulemus;
Max: maksimaalne tulemus;
Mediaan: tulemus, millest suuremaid ja väiksemaid skoore on ühepalju;
UN: usaldusnivoo on tõenäosus, millega vaadeldav vahemik sisaldab tõest tulemust (käesolevas töös kasutatakse valdavalt 95% usaldusvahemikku);
AUP ehk alumine usalduspiir: usaldusnivoo alumine piir etteantud usaldusnivool;
ÜUP ehk ülemine usalduspiir: usaldusnivoo ülemine piir etteantud usaldusnivool;
P-väärtus: olulisusnivoo, millel erinevused on statistiliselt olulised (näiteks p < 0.05);
Efekti suurus (Cohen’i d): ehk gruppide keskmiste omavaheline erinevus standardhälbeühikutes. Mida suurem on efekti suuruse statistik, seda suurem on ka erinevus gruppide vahel. Haridusteadustes kasutatakse efekti suuruste kvalitatiivsel määratlemisel järgmisi vahemikke: d ≤ |0.05| (väike efekt), |0.05| < d < |0.20| (keskmine/mõõdukas efekt) ning d ≥ |0.20| (suur efekt), vt näiteks: Kraft, M. A. (2020). Interpreting effect sizes of education interventions. Educational Researcher, 49(4), 241–253. https://doi.org/10.3102/0013189X20912798.

1.2. Joonised ja tabelid

Iga alaosa sisaldab kokkuvõtet analüüside tulemustest, täiendavat tekstilist informatsiooni, jooniseid ja tabeleid. Jooniste ja tabelite juures on kasutusel indeksid, mis on seotud alaosa numeratsiooniga. Käesolevast analüüsist leiab järgmisi tabeleid ja jooniseid:

Tabel kirjeldava statistika ning tulemuste jaotustega üle erinevate grupeerivate tunnuste (nt aasta, sugu, jne);
Proportsioonide joonisel on visuaalselt kajastatud gruppidevahelisi erinevusi (nt eksami sooritajad ja mittesooritajad);
Histogramm kujutab riigieksamite tulemuste jaotust ka grupeeriva(te) tunnus(t)e lõikes;
Joonis millele on kantud usaldusvahemikud, võimaldab jälgida, kas vaadeldavate gruppide vahel ilmnevad antud usaldusnivool statistiliselt olulised erinevused. Enamasti on gruppide vahel, mille usaldusvahemikud ei kattu, sellel usaldusnivool statistiliselt olulised erinevused. Keskmiste tulemuste võrdluse test on tulemuste tõlgendamisel küll olulisem kui joonis, kuid joonis annab esmase visuaalse ülevaate erinevuste ulatusest;
Keskmiste tulemuste võrdlus sisaldab statistiliste testide tulemusi, mis on esitatud tabelina;
Tulemuste muutumine ajas näitab, kuivõrd on riigieksamite tulemused muutunud mingis grupis (nt maakonnas) erinevate aastate jooksul. Punkt noole algusotsas tähistab algseisu ning noole lõpp-punkt lõppseisu ehk tulemuse asukohta järgmisel aastal. Noolt ei ole kuvatud grupil siis, kui puudub mingi kuvamiseks vajalik eksamitulemus.

2. Analüüside tulemused

2.1. Üldine statistika

Eesti keel teise keelena põhikooli eksami sooritajaid oli:

1. aastal 2831 õpilast;
1. aastal 2869 õpilast;
1. aastal 1264 õpilast;
1. aastal 3233 õpilast.

Juba ainuüksi eksamisooritajate arvu muutusega on mingil määral võimalik seletada eesti keel teise keelena põhikooli eksami keskmiste tulemuste erinevusi:

1. ja 2019. aasta keskmised tulemused olid omavahel sarnased ja madalamad kui 2020. aasta keskmine tulemus, vastavalt 68,63 (2018) ja 69,06 (2019) punkti;
kõige kõrgem keskmine tulemus oli 2020. aastal (73,08 punkti);
1. aasta keskmine eesti keel teise keelena eksami tulemus oli madalam kui kõik eelmiste aastate tulemused (64,71 punkti).

Erinevused olid statistiliselt olulised ning efektisuurused pigem mõõdukad, d > 0.10. Võrdlemisel on oluline arvesse võtta, et 2020. aastal ei olnud eksami sooritamine kohustuslik.

Nagu eespool juba viidatud, võib üks võimalikke põhjusi sellele, et 2020. aasta keskmine eksamitulemus oli kõrgem kui kahel varasemal aastal see, et mõned õpilased olid motiveeritumad eksamit, hoolimata selle vabatahtlikkusest, siiski sooritama. Näiteks et tõendada oma keeletaset, mis võib olla oluline kas edaspidise haridustee jätkamises eesti õppekeelega koolis või kodakondsuse taotlemiseks. See hüpoteetiline seletus tuleks muidugi täpsemate uuringutega kinnitada.

Tabel 2.1

	N	Keskmine	Standardhälve	Mediaan	Min	Max	Standardviga	AUP	ÜUP
2018	2831	68.63	25.06	76	2	100	0.47	67.71	69.56
2019	2869	69.06	23.77	75	9	100	0.44	68.19	69.93
2020	1264	73.08	19.42	76	10	100	0.55	72.01	74.15
2021	3233	64.71	24.78	70	9	100	0.44	63.86	65.57

Histogrammid 2.1

Joonis usaldusvahemikega 2.1

Keskmiste tulemuste võrdlus 2.1

Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018 - 2019	0.907	-0.018	-0.070	0.034
2018 - 2020	0.000	-0.185	-0.252	-0.119
2018 - 2021	0.000	0.163	0.113	0.214
2019 - 2020	0.000	-0.168	-0.234	-0.101
2019 - 2021	0.000	0.181	0.131	0.232
2020 - 2021	0.000	0.349	0.284	0.414

2.2. Võrdlus soo järgi

Igal aastal on eksamit sooritavaid poise ja tüdrukuid olnud ligikaudu võrdselt:

1. ja 2019. aastal oli poisse 49% ja tüdrukuid 51%;
1. aastal oli poisse 47% ja tüdrukuid 53%;
1. aastal oli poisse 51% ja tüdrukuid 49%.

Tüdrukute keskmine sooritus oli kõigil neljal aastal keskmiselt kõrgem kui poistel. See vahe on kõigil aastatel hinnanguliselt vähemalt 7 punkti, millele vastab umbes üks aasta keskmist õppimist. Poiste tulemused paranesid aastatel 2018 - 2020 ning langesid seejärel 2021. aastal statistiliselt oluliselt võrreldes 2020. aastaga (umbes 10 punkti, millele vastab umbes poolteist aastat õppimist). Tüdrukute tulemused aastatel 2018 - 2020 ei erinenud statistiliselt oluliselt, küll aga langesid ka 2021. aastal.

Tabel 2.2

Aasta	Sugu	N	%	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
2018	Mees	1387	48.99	61.79	25.56	0.69	66	2	100	60.44	63.14
2018	Naine	1444	51.01	75.21	22.70	0.60	84	7	100	74.03	76.39
2019	Mees	1404	48.94	63.64	24.22	0.65	68	10	100	62.37	64.91
2019	Naine	1465	51.06	74.26	22.12	0.58	82	9	100	73.12	75.40
2020	Mees	597	47.23	69.00	19.28	0.79	69	10	100	67.45	70.55
2020	Naine	667	52.77	76.72	18.81	0.73	81	20	100	75.29	78.15
2021	Mees	1664	51.47	59.36	25.26	0.62	62	9	100	58.14	60.58
2021	Naine	1569	48.53	70.39	22.95	0.58	77	12	100	69.25	71.53

Histogrammid 2.2

Joonis usaldusvahemikega 2.2

Keskmiste tulemuste võrdlus 2.2

Sugu	Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
Mees	(2018 - 2019)	0.036	-0.079	-0.154	-0.005
Mees	(2018 - 2020)	0.000	-0.310	-0.406	-0.214
Mees	(2018 - 2021)	0.008	0.104	0.033	0.175
Mees	(2019 - 2020)	0.000	-0.230	-0.326	-0.134
Mees	(2019 - 2021)	0.000	0.184	0.113	0.255
Mees	(2020 - 2021)	0.000	0.414	0.320	0.508
Naine	(2018 - 2019)	0.330	0.041	-0.032	0.114
Naine	(2018 - 2020)	0.330	-0.065	-0.157	0.027
Naine	(2018 - 2021)	0.000	0.207	0.135	0.278
Naine	(2019 - 2020)	0.070	-0.106	-0.197	-0.014
Naine	(2019 - 2021)	0.000	0.166	0.095	0.237
Naine	(2020 - 2021)	0.000	0.272	0.181	0.362

Aasta	Võrdlus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018	(Mees - Naine)	-0.576	-0.650	-0.502
2019	(Mees - Naine)	-0.456	-0.529	-0.382
2020	(Mees - Naine)	-0.331	-0.442	-0.221
2021	(Mees - Naine)	-0.473	-0.543	-0.404

2.3. Linna- ja maapiirkonna koolides õppivate õpilaste võrdlus

Jagamine linna- ja maapiirkondade koolideks toimus omavalitsuse nime alusel. Koolid, mille omavalitsuse nimes sisaldus sõna “linn”, liigitati linnapiirkonna koolideks ning kõik ülejäänud koolid arvati maapiirkondade koolideks.

Maapiirkonna koolide õpilasi oli kõigil aastatel linnapiirkonna koolide õpilastega võrreldes vähe, hinnanguliselt 6-8% õpilaskonnast. Linna- ja maapiirkonna koolide õpilaste keskmised tulemused ei olnud statistiliselt oluliselt erinevad ühelgi aastal. Linnapiirkonna koolide tulemused varieerusid 65-73 punkti vahel, maapiirkonna koolide eksamitulemused 67-74 punkti vahel. Linnapiirkonna koolide õpilaste tulemused paranesid aastatel 2019 - 2020, kuid 2021. aastal leidis aset statistiliselt oluline langus.

Tabel 2.3

Aasta	Kooli koht	N	%	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
2018	linn	2619	92.54	68.50	25.23	0.49	76.0	2	100	67.54	69.46
2018	maa	211	7.46	70.16	22.83	1.57	76.0	7	99	67.08	73.24
2019	linn	2679	93.38	69.24	23.67	0.46	75.0	9	100	68.34	70.14
2019	maa	190	6.62	66.51	24.94	1.81	72.5	12	100	62.96	70.06
2020	linn	1177	93.12	72.98	19.42	0.57	76.0	10	100	71.86	74.10
2020	maa	87	6.88	74.46	19.38	2.08	79.0	22	99	70.38	78.54
2021	linn	3026	93.60	64.58	24.88	0.45	70.0	9	100	63.70	65.46
2021	maa	207	6.40	66.74	23.30	1.62	74.0	9	98	63.56	69.92

Histogrammid 2.3

Joonis usaldusvahemikega 2.3

Keskmiste tulemuste võrdlus 2.3

Võrdlus	Kooli piirkond	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
(2018 - 2019)	linn	0.262	-0.031	-0.085	0.023
(2018 - 2020)	linn	0.000	-0.187	-0.255	-0.118
(2018 - 2021)	linn	0.000	0.164	0.111	0.216
(2019 - 2020)	linn	0.000	-0.156	-0.224	-0.087
(2019 - 2021)	linn	0.000	0.195	0.143	0.247
(2020 - 2021)	linn	0.000	0.350	0.283	0.418
(2018 - 2019)	maa	0.511	0.152	-0.044	0.348
(2018 - 2020)	maa	0.511	-0.179	-0.429	0.070
(2018 - 2021)	maa	0.511	0.143	-0.049	0.335
(2019 - 2020)	maa	0.063	-0.332	-0.585	-0.078
(2019 - 2021)	maa	0.924	-0.010	-0.206	0.187
(2020 - 2021)	maa	0.063	0.322	0.072	0.573

Aasta	Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018	(linn - maa)	0.333	-0.069	-0.210	0.071
2019	(linn - maa)	0.129	0.114	-0.033	0.261
2020	(linn - maa)	0.577	-0.062	-0.280	0.156
2021	(linn - maa)	0.209	-0.090	-0.231	0.051

2.4. Ülevaade maakondade kaupa

Järgnevalt esitame tabelid ja graafikud eesti keel teise keelena põhikooli eksamite keskmistest tulemustest maakondade kaupa. Võrdlemisel tuleks tähele panna ka eksamisooritajate arvusid, sest väiksema eksamisooritajate arvuga maakondades on muutused suuremad, sest vaid mõne üksiku tugeva õpilase juurdetulek või väljajäämine muudaks tulemusi märgatavalt. Keskmise tulemuse määramise viga on pöördvõrdeline õpilaste arvu ruutjuurega. Siit leiab ainult need maakondade tulemused, kus igal aastal oli vähemalt viis eksamisooritajat.

Kõigis maakondades ei olnudki eesti keel teise keelena põhikooli eksami sooritajaid või oli neid vähe. Õpilaste vähesusest tingituna võib aastatel 2018-2021 märgata tugevat tulemuste varieerumist. Mõnes maakonnas võisid tulemused kord tõusta, kord langeda.Samas on aga enamikes maakondades aastatel 2018 kuni 2021 aset eidnud tulemuste langus. Suuremate osavõtjate arvudega maakonnad, kus Eestis õpitakse eesti keelt teise keelena, on teatavasti Harjumaa ja Ida-Virumaa. Neis mõlemas maakonnas toimus ajavahemikus 2018-2021 õpilaste keskmistes eksamitulemustes langus.

Tulemuste muutumine ajas 2.4

Tabel 2.4

Aasta	Maakond	N	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
2018	Harju maakond	1583	71.18	24.41	0.61	79	2	100	69.98	72.38
2019	Harju maakond	1644	71.35	22.69	0.56	78	11	100	70.25	72.45
2020	Harju maakond	828	74.12	19.02	0.66	77	10	100	72.83	75.41
2021	Harju maakond	1886	66.8	23.78	0.55	72.5	9	100	65.72	67.88
2018	Ida-Viru maakond	967	62.42	25.82	0.83	66	9	100	60.79	64.05
2019	Ida-Viru maakond	971	63.63	24.84	0.8	67	9	100	62.06	65.2
2020	Ida-Viru maakond	325	69.32	19.84	1.1	71	19	100	67.16	71.48
2021	Ida-Viru maakond	1019	57.85	25.67	0.8	58	9	99	56.28	59.42
2018	Lääne maakond	8	88.25	7.67	2.71	90	71	95	82.94	93.56
2019	Lääne maakond	8	73.25	9.15	3.23	72	60	90	66.92	79.58
2020	Lääne maakond	6	66.5	19.98	8.16	65	33	89	50.51	82.49
2021	Lääne maakond	7	83.86	9.55	3.61	85	69	94	76.78	90.94
2018	Lääne-Viru maakond	31	72.35	22.73	4.08	81	11	97	64.35	80.35
2019	Lääne-Viru maakond	30	77.63	23.39	4.27	87	21	99	69.26	86
2020	Lääne-Viru maakond	17	71.41	17.91	4.34	73	35	96	62.9	79.92
2021	Lääne-Viru maakond	23	74.52	17.14	3.57	80	20	91	67.52	81.52
2018	Pärnu maakond	39	74.44	24.43	3.91	85	26	100	66.78	82.1
2019	Pärnu maakond	35	71.49	24.35	4.12	84	25	100	63.41	79.57
2020	Pärnu maakond	14	75.21	14.01	3.74	77	41	96	67.88	82.54
2021	Pärnu maakond	54	70.72	24.55	3.34	80	12	98	64.17	77.27
2018	Tartu maakond	148	76.86	21.16	1.74	85	14	100	73.45	80.27
2019	Tartu maakond	138	77.96	22.12	1.88	87	17	100	74.28	81.64
2020	Tartu maakond	59	79.88	20.26	2.64	87	12	100	74.71	85.05
2021	Tartu maakond	186	77.52	20.97	1.54	85.5	12	99	74.5	80.54
2018	Valga maakond	39	73.44	21.29	3.41	79	7	98	66.76	80.12
2019	Valga maakond	29	73.66	17.6	3.27	76	39	100	67.25	80.07
2020	Valga maakond	13	74.08	22.25	6.17	79	22	99	61.99	86.17
2021	Valga maakond	42	67.62	24.5	3.78	75.5	16	95	60.21	75.03

Histogrammid 2.4

2.5. Ülevaade omavalitsuste kaupa

Järgnevalt vaatame tabeleid ja graafikuid eesti keel teise keelena põhikooli eksami tulemustest erinevate omavalitsuste kaupa. Siit leiab vaid neid omavalitsuste tulemusi, kus igal aastal oli vähemalt viis eksamisooritajat.

Kuna meie omavalitsused on reeglina väikesed, nii et ka mõne üksiku tugeva või nõrgema õpilase juurdetulek või ärajäämine võib tulemust tugevasti muuta, siis sellest tingituna näemegi aastatel 2018 - 2021 suurt omavalitsuste tulemuste varieerumist. Mõnes omavalitsuses võisid tulemused nii tõusta kui langeda. Samas kumab tulemustest siiski läbi ka aastate 2018 – 2021 üldine trend, kus pea kõigis omavalitsustes on aset leidnud langus.

Tulemuste muutumine ajas 2.5

Tabel 2.5

Omavalitsus	Aasta	N	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
Anija vald	2018	7	78.57	20.12	7.61	80	39	97	63.65	93.49
Anija vald	2019	6	90.5	6.44	2.63	92	79	97	85.35	95.65
Anija vald	2020	7	91.86	6.62	2.5	96	82	98	86.96	96.76
Anija vald	2021	11	82.91	11.64	3.51	84	66	97	76.03	89.79
Haapsalu linn	2018	8	88.25	7.67	2.71	90	71	95	82.94	93.56
Haapsalu linn	2019	8	73.25	9.15	3.23	72	60	90	66.92	79.58
Haapsalu linn	2020	6	66.5	19.98	8.16	65	33	89	50.51	82.49
Haapsalu linn	2021	7	83.86	9.55	3.61	85	69	94	76.78	90.94
Jõhvi vald	2018	60	73.32	23.14	2.99	79.5	21	99	67.46	79.18
Jõhvi vald	2019	53	66.91	28.34	3.89	76	12	100	59.29	74.53
Jõhvi vald	2020	27	75.63	20.95	4.03	83	37	99	67.73	83.53
Jõhvi vald	2021	41	82.37	12.08	1.89	85	47	98	78.67	86.07
Keila linn	2018	17	58.06	22.5	5.46	57	22	96	47.36	68.76
Keila linn	2019	23	61.3	28.31	5.9	72	17	100	49.74	72.86
Keila linn	2020	9	72.33	20.11	6.7	71	34	96	59.2	85.46
Keila linn	2021	18	52.94	31.11	7.33	54.5	14	98	38.57	67.31
Kohtla-Järve linn	2018	274	60.62	26.61	1.61	62.5	10	100	57.46	63.78
Kohtla-Järve linn	2019	280	66.72	23.71	1.42	71	13	100	63.94	69.5
Kohtla-Järve linn	2020	90	66.18	20.11	2.12	65	21	100	62.02	70.34
Kohtla-Järve linn	2021	298	59.14	25.4	1.47	61.5	14	98	56.26	62.02
Lääne-Harju vald	2018	24	68.38	22.13	4.52	65.5	24	98	59.52	77.24
Lääne-Harju vald	2019	23	66.74	21.29	4.44	72	25	98	58.04	75.44
Lääne-Harju vald	2020	9	74.56	15.58	5.19	78	52	98	64.39	84.73
Lääne-Harju vald	2021	24	46.04	22.79	4.65	48	9	96	36.93	55.15
Maardu linn	2018	95	53.91	27.62	2.83	49	9	100	48.36	59.46
Maardu linn	2019	105	55.79	25.57	2.5	55	12	99	50.89	60.69
Maardu linn	2020	71	65.56	20.08	2.38	65	20	100	60.9	70.22
Maardu linn	2021	128	61.09	24.6	2.17	67.5	11	99	56.84	65.34
Narva linn	2018	476	62.18	26.41	1.21	66	9	100	59.81	64.55
Narva linn	2019	480	62.46	25.43	1.16	65	9	100	60.19	64.73
Narva linn	2020	147	70.52	18.82	1.55	74	20	100	67.48	73.56
Narva linn	2021	531	57.06	26.13	1.13	57	9	99	54.85	59.27
Narva-Jõesuu linn	2018	30	52.77	26.21	4.78	48.5	11	98	43.4	62.14
Narva-Jõesuu linn	2019	20	61.35	24.37	5.45	61	20	100	50.67	72.03
Narva-Jõesuu linn	2020	9	63.33	27.64	9.21	65	31	94	45.28	81.38
Narva-Jõesuu linn	2021	20	47.95	25.24	5.64	42.5	12	92	36.9	59
Pärnu linn	2018	39	74.44	24.43	3.91	85	26	100	66.78	82.1
Pärnu linn	2019	35	71.49	24.35	4.12	84	25	100	63.41	79.57
Pärnu linn	2020	13	75.69	14.46	4.01	77	41	96	67.83	83.55
Pärnu linn	2021	54	70.72	24.55	3.34	80	12	98	64.17	77.27
Rakvere linn	2018	11	75.36	16.39	4.94	82	43	91	65.68	85.04
Rakvere linn	2019	8	78.62	22.78	8.06	91.5	35	97	62.82	94.42
Sillamäe linn	2018	97	66.37	20.03	2.03	68	21	99	62.39	70.35
Sillamäe linn	2019	108	60.66	23.26	2.24	62.5	17	100	56.27	65.05
Sillamäe linn	2020	50	69.44	19.52	2.76	74	19	98	64.03	74.85
Sillamäe linn	2021	97	49.57	23.9	2.43	46	13	93	44.81	54.33
Tallinn	2018	1425	72.66	23.71	0.63	81	2	100	71.43	73.89
Tallinn	2019	1467	72.62	22.01	0.57	79	11	100	71.5	73.74
Tallinn	2020	728	74.7	18.78	0.7	77	10	100	73.33	76.07
Tallinn	2021	1688	67.63	23.45	0.57	73	9	100	66.51	68.75
Tapa vald	2018	11	69.09	29.34	8.85	82	11	97	51.74	86.44
Tapa vald	2019	10	82.7	22.11	6.99	94.5	39	99	69	96.4
Tapa vald	2020	13	67.38	17.94	4.97	70	35	93	57.64	77.12
Tapa vald	2021	20	73.45	18.04	4.03	78.5	20	91	65.55	81.35
Tartu linn	2018	130	77.93	20.79	1.82	86.5	14	100	74.36	81.5
Tartu linn	2019	124	80.74	20.04	1.8	88	19	100	77.21	84.27
Tartu linn	2020	51	82.08	20.24	2.83	90	12	100	76.53	87.63
Tartu linn	2021	171	79.4	19.08	1.46	86	21	99	76.54	82.26
Valga vald	2018	38	73.08	21.45	3.48	79	7	98	66.26	79.9
Valga vald	2019	29	73.66	17.6	3.27	76	39	100	67.25	80.07
Valga vald	2020	13	74.08	22.25	6.17	79	22	99	61.99	86.17
Valga vald	2021	42	67.62	24.5	3.78	75.5	16	95	60.21	75.03

2.6. Põhikooli eesti keel teise keelena lõpuhinnetel põhinevad võrdlused

Täiendavalt eksamitulemustele ja kooliga seotud tunnustele lisati Haridus- ja Noorteameti poolt andmestikule põhikooliastme eesti keele lõpuhinded. Järgnevalt on kirjeldatud hinnete ja eksamitulemuste vahelisi seosed.

Analüüsidesse ei ole kaasatud neid eksamisooritajaid, kellel puudus eesti keel teise keelena hinne põhikooli lõpus.

Põhikoolis saadud eesti keel teise keelena lõpuhinnete põhjal moodustatud gruppidel põhinevates võrdlustes on näha, et ühe hindepalli tõusuga kaasneb märkimisväärne eksamitulemuse tõus. Seda trendi näeme igal aastal. Hinnete gruppide vahelised erinevused eksamipunktides on statistiliselt olulised. Kui analüüsist jätta välja õpilased, kelle lõpuhinne oli “2” (neid oli ligikaudu 1%), olid kõigi hinnete põhjal moodustatud gruppide puhul 2020. ja 2021. aasta eksamitulemused madalamad kui 2018. ja 2019. aastal. Erandina võib märgata “kolmeliste” grupi keskmise tulemuse paranemist aastal 2020 võrreldes 2019. aastaga.

Tabel 2.6

Aasta	Eesti keel (PK)	N	%	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
2018	2	28	1.05	25.61	12.11	2.29	24.0	2	50	21.12	30.10
2018	3	1022	38.39	46.18	19.88	0.62	45.0	7	97	44.96	47.40
2018	4	976	36.66	75.37	16.26	0.52	80.0	23	99	74.35	76.39
2018	5	636	23.89	93.08	5.96	0.24	95.0	53	100	92.61	93.55
2019	2	18	0.69	31.33	11.42	2.69	30.0	16	55	26.06	36.60
2019	3	1005	38.27	46.93	18.80	0.59	46.0	9	96	45.77	48.09
2019	4	976	37.17	74.73	15.37	0.49	77.0	17	99	73.77	75.69
2019	5	627	23.88	91.44	8.28	0.33	94.0	46	100	90.79	92.09
2020	2	1	0.09	33.00	NA	NA	33.0	33	33	NA	NA
2020	3	246	22.10	52.96	16.76	1.07	52.0	10	99	50.86	55.06
2020	4	518	46.54	69.26	15.54	0.68	70.0	24	99	67.93	70.59
2020	5	348	31.27	87.99	11.63	0.62	92.0	35	100	86.77	89.21
2021	2	32	1.20	23.41	8.30	1.47	21.5	12	43	20.53	26.29
2021	3	950	35.73	41.71	19.10	0.62	37.5	9	96	40.49	42.93
2021	4	998	37.53	66.64	19.24	0.61	69.0	13	98	65.44	67.84
2021	5	679	25.54	85.24	13.36	0.51	89.0	11	100	84.24	86.24

Histogrammid 2.6

Joonis usaldusvahemikega 2.6

Keskmiste tulemuste võrdlus 2.6

Eesti keel (PK)	Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2	(2018 - 2019)	1.000	-0.352	-0.944	0.240
2	(2018 - 2021)	1.000	0.135	-0.372	0.642
2	(2019 - 2021)	0.591	0.487	-0.091	1.065
3	(2018 - 2019)	0.299	-0.046	-0.133	0.041
3	(2018 - 2020)	0.000	-0.416	-0.556	-0.277
3	(2018 - 2021)	0.000	0.274	0.186	0.363
3	(2019 - 2020)	0.000	-0.370	-0.510	-0.231
3	(2019 - 2021)	0.000	0.321	0.232	0.409
3	(2020 - 2021)	0.000	0.691	0.550	0.831
4	(2018 - 2019)	0.383	0.040	-0.049	0.128
4	(2018 - 2020)	0.000	0.376	0.269	0.482
4	(2018 - 2021)	0.000	0.537	0.448	0.625
4	(2019 - 2020)	0.000	0.336	0.230	0.443
4	(2019 - 2021)	0.000	0.497	0.409	0.586
4	(2020 - 2021)	0.006	0.161	0.055	0.267
5	(2018 - 2019)	0.075	0.100	-0.010	0.211
5	(2018 - 2020)	0.000	0.312	0.182	0.443
5	(2018 - 2021)	0.000	0.482	0.373	0.590
5	(2019 - 2020)	0.005	0.212	0.081	0.343
5	(2019 - 2021)	0.000	0.381	0.273	0.490
5	(2020 - 2021)	0.021	0.169	0.040	0.299

Aasta	Võrdlus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018	(2 - 3)	-1.264	-1.640	-0.888
2018	(2 - 4)	-3.057	-3.435	-2.679
2018	(2 - 5)	-4.145	-4.528	-3.761
2018	(3 - 4)	-1.793	-1.885	-1.702
2018	(3 - 5)	-2.881	-2.989	-2.773
2018	(4 - 5)	-1.088	-1.189	-0.986
2019	(2 - 3)	-0.958	-1.424	-0.492
2019	(2 - 4)	-2.666	-3.134	-2.198
2019	(2 - 5)	-3.692	-4.164	-3.221
2019	(3 - 4)	-1.708	-1.799	-1.616
2019	(3 - 5)	-2.734	-2.842	-2.627
2019	(4 - 5)	-1.027	-1.128	-0.925
2020	(3 - 4)	-1.001	-1.154	-0.849
2020	(3 - 5)	-2.152	-2.318	-1.986
2020	(4 - 5)	-1.151	-1.288	-1.014
2021	(2 - 3)	-1.124	-1.477	-0.772
2021	(2 - 4)	-2.655	-3.010	-2.301
2021	(2 - 5)	-3.798	-4.157	-3.439
2021	(3 - 4)	-1.531	-1.623	-1.440
2021	(3 - 5)	-2.674	-2.780	-2.568
2021	(4 - 5)	-1.143	-1.241	-1.044

2.7. Põhikooli eesti keele lõpuhinnetel põhinevad võrdlused

Arvestatav hulk põhikooli eesti keel teise keelena eksamit sooritanud õpilasi olid koolis õppinud ka eesti keelt mitte-võõrkeelena. Järgnevalt on kirjeldatud põhikooli eesti keele hinde ja eksamitulemuste vahelised seosed.

Analüüsidesse ei ole kaasatud neid eksamisooritajaid, kellel puudus eesti keele hinne põhikooli lõpus. Statistiliste analüüside stabiilsuse tõstmiseks eemaldati andmestikust õpilased, kes said põhikooli eesti keele lõpuhindeks “1” või “2”. Analüüsidesse jäid vaid nende õpilaste andmeid, kelle lõpuhinded olid “3”, “4” või “5”.

Eesti keele lõpuhinnetele põhinevate gruppide võrdlustes on näha, et tõusule ühele hindepalli võrra vastab 6 kuni 20-punktine keskmise eksamitulemuse tõus. Küll aga võib 2020. aastal täheldada selles trendis erandit: eesti keele hindega “3” ja “4” õpilaste gruppide vahelised tulemused ei olnud statistiliselt oluliselt erinevad. Samuti näeme, et võrreldes varasemate aastatega on hinde “3” grupp väiksem võrreldes teiste gruppidega. See tähelepanek võib viidata tõsiasjale, et kui vastava põhikoolieksami sooritamine muutus vabatahtlikuks, võisid selle sooritamisest loobuda eelkõige hinde “3” saanud õpilased. Ühtlasi kinnitavad analüüsid, et:

“viieliste” grupis ei ole keskmine eksamitulemus aastate jooksul statistiliselt oluliselt muutunud;
“neljaliste” grupis langesid tulemused aastatel 2019 ja 2020, ehkki erinevused ei olnud statistiliselt olulised;
ehkki aastatel 2019 ja 2020 “kolmeliste” gruppide omavahelised tulemused ei erinenud, leidis 2021 aastal “kolmeliste” grupi keskmises eksamitulemuses aset statistiliselt oluline langus.

Tabel 2.7

Aasta	Eesti keel (PK)	N	%	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
2018	3	37	22.84	63.03	25.20	4.14	74.0	15	98	54.92	71.14
2018	4	78	48.15	84.45	11.96	1.35	87.0	40	100	81.80	87.10
2018	5	47	29.01	94.00	5.50	0.80	95.0	70	100	92.43	95.57
2019	3	68	28.33	65.78	22.83	2.77	70.5	11	97	60.35	71.21
2019	4	104	43.33	87.74	8.16	0.80	89.0	58	100	86.17	89.31
2019	5	68	28.33	93.79	5.66	0.69	95.0	74	100	92.44	95.14
2020	3	20	14.18	73.45	17.35	3.88	77.0	39	96	65.85	81.05
2020	4	55	39.01	79.64	14.64	1.97	83.0	43	99	75.78	83.50
2020	5	66	46.81	91.44	6.22	0.77	92.5	67	100	89.93	92.95
2021	3	79	29.15	61.58	21.98	2.47	67.0	19	93	56.74	66.42
2021	4	118	43.54	76.97	16.07	1.48	82.0	25	99	74.07	79.87
2021	5	74	27.31	91.41	5.94	0.69	93.0	59	99	90.06	92.76

Histogrammid 2.7

Joonis usaldusvahemikega 2.7

Keskmiste tulemuste võrdlus 2.7

Eesti keel (PK)	Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
3	(2018 - 2019)	0.709	-0.189	-0.590	0.212
3	(2018 - 2020)	0.050	-0.717	-1.263	-0.171
3	(2018 - 2021)	0.709	0.099	-0.292	0.490
3	(2019 - 2020)	0.153	-0.528	-1.028	-0.028
3	(2019 - 2021)	0.244	0.289	-0.036	0.614
3	(2020 - 2021)	0.007	0.816	0.323	1.309
4	(2018 - 2019)	0.262	-0.226	-0.521	0.068
4	(2018 - 2020)	0.181	0.331	-0.015	0.677
4	(2018 - 2021)	0.002	0.515	0.227	0.802
4	(2019 - 2020)	0.003	0.558	0.229	0.886
4	(2019 - 2021)	0.000	0.741	0.475	1.008
4	(2020 - 2021)	0.262	0.184	-0.137	0.504
5	(2018 - 2019)	1.000	0.014	-0.358	0.387
5	(2018 - 2020)	1.000	0.176	-0.199	0.551
5	(2018 - 2021)	1.000	0.178	-0.188	0.545
5	(2019 - 2020)	1.000	0.162	-0.177	0.501
5	(2019 - 2021)	1.000	0.164	-0.166	0.494
5	(2020 - 2021)	1.000	0.002	-0.330	0.335

Aasta	Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018	(3 - 4)	0.000	-1.474	-1.872	-1.075
2018	(3 - 5)	0.000	-2.131	-2.575	-1.687
2018	(4 - 5)	0.000	-0.657	-1.021	-0.293
2019	(3 - 4)	0.000	-1.511	-1.826	-1.196
2019	(3 - 5)	0.000	-1.927	-2.277	-1.578
2019	(4 - 5)	0.008	-0.416	-0.723	-0.110
2020	(3 - 4)	0.104	-0.426	-0.939	0.087
2020	(3 - 5)	0.000	-1.238	-1.742	-0.733
2020	(4 - 5)	0.000	-0.812	-1.173	-0.451
2021	(3 - 4)	0.000	-1.058	-1.348	-0.768
2021	(3 - 5)	0.000	-2.052	-2.385	-1.719
2021	(4 - 5)	0.000	-0.993	-1.288	-0.698

3. Eksami alaosade võrdlus

Eesti keel teise keelena põhikooli eksamil oli kõigil neljal vaatlusalusel aastal 5 alaosa:

lugemine,
kirjutamine,
kuulamine,
keele struktuurid,
kõnelemine.

Lugemises toimus 2020. aastal varasemate aastatega võrreldes oluline langus, kuid 2021. aastal tõusis lugemise keskmine tulemus jälle varasemale tasemele.

Ehkki 2020. aastal kirjutamisosa keskmine tulemus küll tõusis olulisel määral, langes see 2021. aastal eelmise aasta tulemusest madalamale, kuid mitte nii madalale, nagu see oli 2019 aastal.

Kuulamisosa tulemus oli parim 2018. aastal ning langes 2021. aastaks madalaimale tasemele.

Keelestruktuuride osa tulemused tõusid küll 2019. aastal, kuid langesid 2021. aastal madalaimale tasemele.

Suulise osa tulemused oild kõige kõrgemad 2020. aastal, kuid langesid 2021. aastaks madalaimale tasemele.

3.1. Lugemine

Ehkki 2020. aastal toimus lugemisosas varasemate aastatega võrreldes oluline langus, tõusis keskmine tulemus 2021. aastal tagasi languseelsele tasemele.

Tabel 3.1

Alatest	Aasta	N	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Max	AUP	ÜUP
Lugemine	2018	2828	14.59	5.79	0.11	17	20	14.37	14.81
Lugemine	2019	2869	14.53	5.16	0.10	16	20	14.33	14.73
Lugemine	2020	1264	13.66	5.11	0.14	14	20	13.39	13.93
Lugemine	2021	3232	14.84	5.82	0.10	18	20	14.64	15.04

Histogrammid 3.1

Joonis usaldusvahemikega 3.1

Keskmiste tulemuste võrdlus 3.1

Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018 - 2019	0.976	0.011	-0.041	0.063
2018 - 2020	0.000	0.168	0.101	0.234
2018 - 2021	0.297	-0.045	-0.096	0.005
2019 - 2020	0.000	0.157	0.091	0.223
2019 - 2021	0.127	-0.056	-0.106	-0.006
2020 - 2021	0.000	-0.213	-0.278	-0.148

3.2. Kirjutamine

Ehkki 2020. aastal kirjutamisosa keskmine tulemus oluliselt tõusis, langes see 2021. aastal eelneva aastaga võrreldes, olles siiski pisut kõrgem kui 2019. aastal.

Tabel 3.2

Alatest	Aasta	N	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Max	AUP	ÜUP
Kirjutamine	2018	2828	11.48	6.78	0.13	13.5	20	11.23	11.73
Kirjutamine	2019	2869	10.49	6.30	0.12	11.5	20	10.25	10.73
Kirjutamine	2020	1264	14.22	4.45	0.13	15.0	20	13.97	14.47
Kirjutamine	2021	3232	10.96	6.20	0.11	12.0	20	10.74	11.18

Histogrammid 3.2

Joonis usaldusvahemikega 3.2

Keskmiste tulemuste võrdlus 4.2

Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018 - 2019	0.000	0.159	0.107	0.211
2018 - 2020	0.000	-0.442	-0.508	-0.375
2018 - 2021	0.007	0.083	0.032	0.133
2019 - 2020	0.000	-0.601	-0.668	-0.534
2019 - 2021	0.015	-0.077	-0.127	-0.027
2020 - 2021	0.000	0.524	0.459	0.590

3.3. Kuulamine

Kuulamisosa tulemus oli parim 2018. aastal ning langes 2021. aastal madalaimale tasemele.

Tabel 3.3

Alatest	Aasta	N	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
Kuulamine	2018	2828	15.94	4.13	0.08	17.6	0.0	20	15.78	16.10
Kuulamine	2019	2869	15.52	4.45	0.08	16.8	0.0	20	15.36	15.68
Kuulamine	2020	1264	15.37	3.85	0.11	16.0	0.0	20	15.15	15.59
Kuulamine	2021	3232	13.74	4.51	0.08	14.4	2.4	20	13.58	13.90

Histogrammid 3.3

Joonis usaldusvahemikega 3.3

Keskmiste tulemuste võrdlus 3.3

Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018 - 2019	0.002	0.096	0.044	0.148
2018 - 2020	0.001	0.131	0.064	0.197
2018 - 2021	0.000	0.510	0.459	0.561
2019 - 2020	0.731	0.035	-0.031	0.101
2019 - 2021	0.000	0.414	0.364	0.465
2020 - 2021	0.000	0.379	0.314	0.445

3.4. Keele struktuurid

Keelestruktuuride osa tulemused tõusid 2019. aastal ning langesid 2021. aastal madalaimale tasemele.

Tabel 3.4

Alatest	Aasta	N	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
Keele struktuur	2018	2828	11.56	5.40	0.10	12.0	0.0	20	11.36	11.76
Keele struktuur	2019	2869	13.25	4.89	0.09	14.4	0.0	20	13.07	13.43
Keele struktuur	2020	1264	13.17	4.30	0.12	13.6	0.8	20	12.93	13.41
Keele struktuur	2021	3232	10.56	4.99	0.09	10.4	0.0	20	10.38	10.74

Histogrammid 3.4

Joonis usaldusvahemikega 3.4

Keskmiste tulemuste võrdlus 3.4

Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018 - 2019	0.000	-0.338	-0.390	-0.286
2018 - 2020	0.000	-0.323	-0.389	-0.256
2018 - 2021	0.000	0.200	0.150	0.251
2019 - 2020	0.971	0.015	-0.051	0.081
2019 - 2021	0.000	0.538	0.487	0.589
2020 - 2021	0.000	0.523	0.458	0.588

3.5. Kõnelemine

Suulise osa tulemused oild parimad 2020. aastal ning langesid 2021. aastal madalaimale tasemele.

Tabel 3.5

Alatest	Aasta	N	Keskmine	Standardhälve	Standardviga	Mediaan	Min	Max	AUP	ÜUP
Kõnelemine	2018	2825	15.13	4.96	0.09	17	0	20	14.95	15.31
Kõnelemine	2019	2856	15.30	5.02	0.09	17	0	20	15.12	15.48
Kõnelemine	2020	1257	16.71	3.70	0.10	18	2	20	16.51	16.91
Kõnelemine	2021	3221	14.66	5.16	0.09	16	0	20	14.48	14.84

Histogrammid 3.5

Joonis usaldusvahemikega 3.5

Keskmiste tulemuste võrdlus 3.5

Võrdlus	P-väärtus	Efektisuurus	Efekti AUP	Efekti ÜUP
2018 - 2019	0.577	-0.034	-0.086	0.018
2018 - 2020	0.000	-0.321	-0.388	-0.255
2018 - 2021	0.001	0.097	0.046	0.148
2019 - 2020	0.000	-0.287	-0.354	-0.221
2019 - 2021	0.000	0.131	0.081	0.181
2020 - 2021	0.000	0.418	0.353	0.484

4. Kokkuvõte

Eesti keel teise keelena põhikoolieksamit sooritas nimetatud neljal aastal iga aasta mõnevõrra erinev arv õpilasi. Seega oli 2018. aastal valimis 2831, 2019. aastal 2869, 2020. aastal 1264 ja 2021. aastal 3233 õpilast. Viimased arvud kajastavad ka asjaolu, et aastal 2020 oli eesti keel teise keelena põhikoolieksami sooritamine õpilastele vabatahtlik. Analüüside tulemused näitasid, et eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused langesid 2021. aastal võrrelduna kõigi varasemate aastate tulemustega. See langus on arvestatavalt suur: hinnanguliselt 4 punkti. Aastal 2020 oli aga keskmine tulemus erandlikult kõrgem kui varasematel aastatel. Kas sooritasid seda need õpilased, kes olid motiveeritumad eksamit hoolimata selle vabatahtlikkusest sooritama? Võib oletada, et eksami sooritamise motiiviks võib olla vajadus dokumenteerida oma keeletaset, mis võib olla oluline edaspidise haridustee jätkamiseks eesti õppekeelega koolis või vajaliku komponendina kodakondsuse taotlemiseks. Paraku tuleks neid hüpoteese täiendavate uuringute abil kinnitada.

Tüdrukute keskmine tulemus oli kõigil neljal aastal kõrgem kui poistel (see vahe on kõigil aastatel olnud hinnanguliselt 7 punkti). Poiste tulemused paranesid aastatel 2018-2020 ning langesid 2021. aastal. Tüdrukute tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt aastatel 2018 - 2020 ja langesid 2021. aastal samuti. Kuid 2018. aastaga võrreldes on nii poiste kui tüdrukute tulemused 2021. aastal oluliselt langenud.

Linna- ja maapiirkonna koolide eksamisooritajate keskmiste tulemuste võrdlemine on keerukam, sest maapiirkonna koolide õpilasi oli valimis vähe (hinnanguliselt 6-8% koguvalimist) ja meil ei teki heaks võrdlusteks vajalikku täpsust. See asjaolu võib põhjendada ka statistiliselt oluliste erinevuste puudumist linna- ja maapiirkonna koolide õpilaste vahel. Maapiirkonna koolide õpilaste eksamitulemused ei erinenud vaadeldaval perioodil statistiliselt oluliselt, kuid linnapiirkonna koolide õpilaste tulemused paranesid küll aastatel 2019 - 2020, kuid langesid 2021. aastal jälle. Pea kõigis maakondades oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam kui 2018. aastal. Harju- ja Ida-Virumaal, kus 2020/21 õppeaastal olid õpilased pandeemia tõttu distantsõppel kõige pikemalt, võis tulemustes märgata 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes väiksest tõusu, kuid kogu 2018-2021 ajavahemikku vaadates on selgelt näha, et keskmised tulemused langesid kogu selle aja jooksul. Põhikooli lõpuhinnete põhjal saab väita et tulemused langesid pidevalt. Samuti võib täheldada, et ühe hindepalli tõusuga kaasneb reeglina märkimisväärne eksamitulemuse tõus.

Eesti keel teise keelena põhikooli eksam oli kõigil neljal vaatlusalusel aastal 5-osaline: lugemine, kirjutamine, kuulamine, keelestruktuurid ja kõnelemine. Lugemise osas oli 2020. aastal võrreldes varasemate aastatega täheldatav oluline langus, kuid 2021. aastal tõusis keskmine tulemus tagasi varasemale tasemele. Ehkki 2020. aastal kirjutamise alaosa keskmine tulemus oluliselt tõusis, langes see 2021. aastal 2020. aasta tulemusest madalamale, kuid 2021. aasta tulemus oli kõrgem kui 2019. aasta tulemus. Kuulamisosa tulemus oli kõige kõrgem 2018. aastal ning langes 2021. aastal madalaimale tasemele. Keelestruktuuride alaosa tulemused tõusid 2019. aastal ning langesid madalaimale tasemele 2021. aastal. Suulise osa tulemused olid kõige kõrgemad 2020. aastal ning langesid 2021. aastal madalaimale tasemele.

Kokkuvõttes on 2021. aastal eesti keele teise keelena põhikoolieksami tulemused, võrreldes varasemate aastatega, langenud. See langus võib olla tingitud paljudest teguritest, ent üheks oluliseks võib pidada koroonaga seotud muudatusi õppekorralduses. Käesoleva analüüsi aluseks olevad andmed ei võimalda paraku välja selgitada, kas keskmise tulemuse langus võis olla tingitud ainult pandeemiast. Samaväärselt võib põhjusi otsida ka teistest teguritest: näiteks ülesannete raskusastme erinevusest erinevatel aastatel; muutustest eksamikorralduses või eksami sooritamise olulisuse muutumisest õpilaste jaoks. 2020. aasta distantsõpe võis avaldada mõju ka järgnevale aastale; erinevad kohordiefektid; saavutatud keeletaseme dokumenteerimise olulisus õpilase tulevikuperspektiivist lähtudes jne.

Käesoleva analüüsiga tõstatuvad mitmed küsimused, mis väärivad tähelepanu jätku-uuringute näol. Esiteks oleks tarvilik välja selgitada, kui paljud õpilased ja mis põhjus(t)el loobusid eksami sooritamisest, eriti 2020. aastal. Eksamitulemuste langus aastal 2021 on küll ilmne, kuid ikka jääb vastamata küsimus: mis oleks juhtunud siis, kui 2020. aastal, kui pandeemia hakkas ulatuslikumalt igapäevaelu mõjutama, oleks eksami sooritamine olnud ikkagi kohustuslik? Kas hetkel andmetes täheldatava tõusu asemel juhtuks midagi muud? Kuivõrd üle aastate esineb erinevusi nii eksamiülesannetes kui ka eksamisooritajate kohortides, oleks tarvilik need potentsiaalsed mõjutegurid analüüsides arvesse võtta. Näiteks eksamisooritajate psühholoogilised omadused (õpihuvi ja -motivatsioon, distantsõppega kohanemine, jne). Käesoleva eksami puhul võib oluliseks osutuda ka keeletaseme saavutamise tõendamise olulisus osade õpilaste jaoks. Võib oletada, et 2020. aastal, kui eksami sooritamine ei olnud kohustuslik, võisid keeletaseme saavutamisest huvitatud õpilased olla motiveeritumad eksami tegemisest mitte loobumisest.

Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite (2018-2021) analüüs

Dr. Dmitri Rozgonjuk & Dr. Karin Täht (toimetatud Haridus- ja Noorteameti poolt)